kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas – tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks
teise liikumist pidi kiirendama Marxi ja Engelsi koostöös valminud "Kommunistliku partei manifest", mis kutsus kõigi maade proletaarlasi ühinema. Seda manifest võib niisiis pidada kahe suure jaotise vahelüliks. Kapitalistlik ühiskond see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks
alusel.Põllumaa erihindamine tuli läbi viia peamiste kultuuride kasvatamise sobivuse seisukohalt saagikuse, kulude tasuvuse, toodangu väljatuleku ja diferentsiaaltulu alusel. Eesti maa majanduslikku hindamist lõpetada ei jõutudki. 19. 1991. a maareform, selle sisu. (lk 274) Suurtootmise kõrval peeti vajalikuks arendada talumajandust. Talu- põllumajandusliku väiketootmise majandusüksus, kus toomine baseerub riiklikul omandil maale, talupere isiklikul tööl ja omandusel tootmisvahenditele ja muule varale. Talupidamiseks sobiva maa pidi välja valima rajooni maakorraldustalitus või komisjon. Maad võidi anda lahustükkidena. Talu moodustamiseks eraldatav maa arvati maha senise esmase maakasutaja ( kolhoosi, sohvoosi) maast. Loodavatele taludele anti majanduslikke soodustusi. Maakorraldustöid pidi tehtama riiklikele vahenditega. Talu maade, elektriliidide, kaevude ja maaparanduse projekteerimine nind nende projektide
annaabi.ee 
