EBAVÕRDSUSE JA VAESUSE PÕHJUSED 1.Looduslikud võimed. 2.Inimese valikud. Milline on seos võimete ja tulude jaotuse vahel? Tulude jaotus on palju ebaühtlasem, suuremate looduslike võimetega ei pea kaasnema suuremad tulud. Üks põhilisi valikuid noore inimese jaoks on haridus. Hariduse omandamist ja uute oskuste arendamist nimetatakse investeeringuks inimkapitali. Õppida või mitte õppida? Vähemalt sama oluline on mida õppida? NB! Just omanditulud on väga erinevad! 1.Pärimine – vaesus ja rikkus on päritavad. 2.Säästmine – oluline tegur, mis võimaldab luua rikkust. 3.Riskimine – turg premeerib riski keskmisest kõrgemate tuludega. Pärnumaa Kutsehariduskeskus TULUDE ÜMBERJAOTUS Kuigi majanduslik ebavõrdsus on mingil määral paratamatu, saab valitsus oma maksupoliitikaga seda mõjutada. Heaoluriigiks (majanduslikus mõttes) nimetatakse sellist ühiskonda, kus valitsus
RKP = SKP ± Yf Yf esmane netosissetulek välismaalt Varumuutuja e. momentsuurus nt kui palju õpilasi on prgusel hetkel klassis Esmased netosissetulekud ehk netotulud välismaalt Yf on teistest riikidest saadud esmased tootmisteguritulud miinus teistele riikidele makstud esmased tootmisteguritulud. Esmasteks tootmistegurite omanike netotuludeks (netosissetulekuteks) on · palk koos sotsiaalkindlustusmaksudega, · tootmise ja impordi maksude ja subsiidiumite vahe, · omanditulud. RKP ja SKP eripärad: jooksvad turuhinnadvõivad olla kõrgemad või madalamad hüviste tegelikust hinnast (ja omahinnast) RKP-s ja SKP-s arvestatakse ainult lõpptooteid ja teenuseid; koguprodukti arvestusse ei kuulu tootmisprotsessis kasutatavate vahetoodete väärtus. RKP ja SKP mõõdavad ainult seaduslikke turutehinguid RKP ja SKP arvestus ei käsitle turuvälist mitterahalist majandust; koguprodukti näitaja on voomuutuja (flow variable), mis määratakse
nähtust, mis võivad kitsendada maa-ala kasutust. Nendeks on kõikvõimalikud veekogude piiranguvööndid, looduskaitseobjektid, sanitaarkaitsealad, maardlad, teede, trasside, liinide, kultuurimälestiste jms kaitsevööndid. Natura alad jne. Keskkonnaalased kitsendused kehtivad ka kinnisomandile (planeeringute kitsendused), loodus- ja veekaitselised kitsendused jne. Kitsenduste tõttu saamata jäänud omanditulud kompenseeritakse. Kitsendused, et tagada maastike ning eluslooduse piisav kaitse, vältida elupaikade killustumist, reostust jne. Keskkonnanormatiiv ja –standard Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga.
annaabi.ee 
