mäss) b.ix. Teised ühiskondlikud liikumised (seksuaalrev., naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma raketid Türki). 1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3
Täiskasvanud laps võib tunda, et ta on sunnitud küpsuseks enne, kui valmis oldaks. Nagu kõiksuguste surmajuhtumite puhul, sõltub reaktsioon paljudest asjadest kuidas eelnevalt on kaotustega hakkama saadud, kui palju emotsionaalset tuge leina-ajal on, kuidas saadakse hakkama kindlustuse, testamendi ja teiste asja-ajamistega. Kui täiskasvanud lapse surnud vanemal ei ole abikaasat ega jätnud testamenti, võib kaasneda stressirohke situatsioon koos õdede-vendadega vanema omandite jagamisel. Lein sõltub suhtest vanemaga. Mida parem oli suhe, seda vähem kahetsust ja süütunnet. Kui täiskasvanud laps oli väga sõltuv vanemast, on ta veel enam emotsionaalselt laastatud. Ta võib tunda suurt, lõputut igatsust. Teatud mõttes võib tunda nõrkust jätkamaks ilma vanemata. Suuremad raskused leinaga võivad esineda juhul kui lapsel oli vanemaga kehv suhe. Paljud lapsed, hoolimata sellest kas nad on noored või täiskasvanud, tunnevad, et prooblemid
Omandi kitsendus võib olla kahesugune: • eraõiguslik ( omanik on kitsendatud teise isiku kasuks) • avalik õiguslik ( omanik on kitsendatud ühiskonna kasuks ) Omanikuks võivad olla : • Füüsilised isikud • Juriidilised isikud – jagunevad : Eraõiguslikeks ( täisühing, usaldusühing , AS, sihtasutus SA, MTÜ ) ja avalikud õiguslikud juriidilised isikud ( seadusalused ) • Omavalitsus • Riik Uute omandite ja maareformide iseärasusi võrredes varasemate reformidega. • Prantsuse revolutsiooni ajal toimus maareformi muutus. • Põllumaj reformi hakati jagama alates 1992. aastast. • EEstis oli 1952 aasta seisua 53000 tuhat taluja keskmine suurus oli 34 ha, nendest tavaliselt oli põldu 15-20ha ja ülejäänud oli mets/tühimaa • Balti kubermangu mõisamaa oli keskmiselt 1220 ha. Vene mõisad olid 400-500 tiinu(pm sama mis ha)
· Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele. Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP). SKP peegeldab riigis tetud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust SKP saadakse kui liidetakse kõik palgad, rendid, i. intressid ja kasumid ning lisatakse amotrisatsioon ja kaudsed maksud Rahvatulu on ühiskonna teenitud kogutulu Rahvatulu = SPK - amortisatsioon - kaudes maksud SPK arvestuse põhimõte mõõdab ära nii tulu kui kulu
annaabi.ee 
