ettevõtetesse. Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa. Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva võimu. Juristi Baltazar Bogisici Tavaseadus asendas Danilo II Üldise Maaseaduse. 1888.aastal sai Montenegro esimese omandiseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. 1905.aastal lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910.aastal kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks. Balkani sõdade käigus tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa Esad
paljudesse Montenegro ettevõtetesse. Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa. Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva võimu. Juristi Baltazar Bogisici Tavaseadus asendas Danilo II Üldise Maaseaduse. 1888 sai Montenegro esimese omandiseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. 1905 lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910 kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks. Balkani sõdade käigus (1913) tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa Esad Toptani juhitud vägede vastu võideldes Türgi võimu
M. Gorbatšovi dekreet EV ÜN-i otsuse „Eesti riiklikust staatusest” kehtetuks 14. mai tunnistamise kohta. 15. mai Interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal. 16. mai Valitsuse otsusega alustati Eesti Kodukaitse loomist. 19. mai Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (esimees Marju Lauristin). 26. mai Interliikumise kongress Kohtla-Järvel. 13. juuni EV ÜN võttis vastu omandiseaduse. 27. juuni Balti riikide välisministrite avaldus läbirääkimiste kohta NSV Liiduga. 30. juuni – 2. Rahvuslik laulu- ja tantsupidu Tallinnas. juuli 7.–8. juuli Nõukogude armee vahelesegamise tõttu jäi ära Eesti sõjameeste kokkutulek Toris. 1. august Savisaare-Bakatini kokkulepe, mille kohaselt EV Siseministeerium sai iseseisvaks. 3. august Kremlis oli esimene liidulepingu arutelu.