tariifimäärade alanemise. 2004. aastal tehti konstitutsiooni põhimõttelise tähtsusega muudatused, mis rõhutavad erasektori rolli maa majanduse arengus ja kaitsevad eraomandit meelevaldse rekvireerimise eest. 2005. aastal loobuti seadusesätetest, mis takistasid eraettevõtluse kaasatust infrastruktuuride, avaliku sektori rajatiste ja pankade loomisel. 2007. aasta märtsis võeti pärast pikki vaidlusi vastu omandiseadus, mis sätestab eraomandi kaitse tsiviilkoodeksis. Kõik need muudatused on kaasa aidanud mõjuvõimsa erasektori tekkimisele majanduses, mis annab 60% Hiina kogutoodangust. Kui 1998-2003 suurenes mandrihiinlastele kuuluvate eraettevõtete toodang viis korda ja välisfirmadele kuuluvate ettevõtete toodang kolm korda, siis riigiettevõtete toodang kasvas samal ajavahemikul vaid 70%. Kohalike poolt kontrollitud ereettevõtete eksport
nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riigi teataja, Riiklik Ehitisregister, Kohalik Omavalitsus Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1.Riigi kinnisvararegister - Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4
taasloomine, mille nägi ette Ülemnõukogu 8. augusti 1989. a otsus. See otsus nägi ette ülemineku tsentraliseeritud nõukogude süsteemilt riigivalitsemise ja omahalduse kindlapiirilisele eristamisele ning territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise. Tähelepanuta ei saa jätta oma territooriumi majanduslikku kasutamist kooskõlas 16. novembri 1988. a konstitutsiooniparandusega. Selleks töötati välja Eesti isemajandamise kontseptsioon (IME). Eesti Vabariigi omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. a rahareform jne suunasid majanduse uutele alustele: terviklikule ja NSV Liidu rahvamajandussüsteemist eraldatud arenguteele. Seda oli sunnitud aktsepteerima ka NSV Liidu keskvõim, näiteks NSV Liidu Ülemnõukogu otsuses Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. 1989. a muutus suhetes NSV Liidu keskvõimuga üheks kesksemaks küsimuseks Molotovi- Ribbentropi paktile (MRP) õigusliku hinnangu andmine. Ülemnõukogu 12
rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega). IME konseptsioon, EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid. 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle tunnistamist/tunnustamist NSVL keskvõimult. 12. nov 1989 aasta Ülemnõukogu otsus "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta" kvalifitseeris Eestis 1940. aastal toimunu
järgnev Eesti NSV tsiviilkoodeksi kehtestamine - alates 1. jaanuarist 1965. a. kuni 31. detsembrini 1996. a. Üldõigusjärgluse ning vastutuse ülemineku põhimõtetest lähtuvalt on pärimisseaduse jõustumine 6) Eraldi etapina tuleb välja tuua ka 1990. a., mil võeti vastu omandiseadus ning sellele samuti kaasa toonud varasemaga võrreldes väga olulised põhimõttelised muudatused. Nõukogude järgnenud reformiseadused: omandireform 20. juunist 1991. a. ja maareform 1. novembrist õiguses olid teisiti kui kehtivas pärimisseaduses määratletud annaku ehk üksikõigusjärgluse ja pärija 1991. a. ning teised reformiseadused. Reformiseadustega muutus eelkõige oluliselt