Luhman märkis ära, et majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50% töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25% akadeemilist kõrgharidust, meie riigis läheb 71% noortest hankima kõrghariduse diplomit. Ükski riik ei suuda aga pakkuda 70% töökohti, millel vajatakse kõrgharidusega tippspetsialiste. Praxiseski toodud statistilist andemete põhjal võib järeldada seda, et mitte kõik kõrghariduse omandanutest saavad oma erialast tööd. Siit võib minu arust välja tuua omakorda põhiprobleemi: suur osa ülikoolides õpetatavatest erialadest on liiga laialivalguvad, puudub kindlaksmääratletud erialasuunitlus, mistõttu ei tea lõpetanud, mida oma erialaga peale hakata ning sellest tulenev teine kitsaskoht- paljud akadeemilise hariduse omandanutest ei tööta vastvalt oma erialale. Üks probleem loob teise, mis omakorda toob esile mitmeid uusi murekohti, mis mingi ajahtekel moodustab surnud ringi
muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale. Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja
Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale. Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste
annaabi.ee 
