enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Õpetus riigist Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus
ka julgus ja vaprus. Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine. Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine. Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna. Oma koolkonnas õpetas ta inimestele kaugetes maades omandatud tarkusi ja sellega rikastastas nende mõttemaailma luues tulevikus soodsa pinnase oma mõttemaailma järgijatele ja edasiarendajatele. Kasutatud kirjandus
südames, verevoolus ja jõus. See on kogemuse ja iha orgaaniline kajastus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Olulisem ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad- emotsioon ja iha. Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle
(himu, instinkt: epithymos). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. ÕPETUS RIIGIST: nimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need
Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud . Dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad - söakus ja ihalus. Õpetus riigist Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on
annaabi.ee 
