lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikkuse või alaväärsuse tekkimise aeg, vajadus lahendada konflikt töökuse, kohusetundlikkuse ja alaväärsuse vahel. Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks. Nooremas koolieas oluline autoriteet- eriti õpetaja autoriteet. Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust
kui rahalise omandi konkreetsed kandjad. Inimesed püüdlevad järjest enam suuremate sissetulekute ja kallimate asjade poole. Sageli on tegemist näiliselt rikaste inimestega, kes vaimult on vaesed ning ei oska oma suurte rahapakkidega midagi erilist peale hakata. Paraku on selline arusaam praeguses heaoluühiskonnas juba sügavalt juurdunud ning vaid jõukuse poole püüdlevad järjekindlalt väga paljud noored. Äärmuseni arenenud omamiskirg ja edujanu saavadki üldjuhul alguse juba varajases nooruses. Adleri teooria selgitab, et inimene püüab kogu elu kompenseerida lapsepõlves kogetud alaväärsust, mis ongi ta hilisemate saavutuste allikaks. Nii sai näiteks Johnny Weismüllerist olümpiavõitja ujumises. Beethoven kirjutas oma geniaalsed helitööd, kuigi tal oli kuulmispuue ja Napoleoni vallutused kompenseerisid tema lühikest kasvu. Lapsepõlves
Natukene meelevaldselt võiks öelda nii, et õigus toimib teadvuse, mõistuse vallas, on selle poolt hallatud ja vallatud, kontrollitud, käsutatud ja kasutatud. Aga õiglus tunnetusprintsiibina liigub rohkem inimese mitteteadvuse sügavustes, tungitasandil. Kui õigus tegeleb laiemate eri tasandite nähtuste, igasuguste regulatsioonide ja määramistega, siis õiglus tegeleb tihti suhteliselt lihtsakoeliste, aga suure mahujõuga nähtuste vallas, nagu näiteks omamiskirg ja surmahirm. Sõltumata nähtuse vallast, milles õiglustunne ilmneb, on see ürgne tunne, mille kohta öeldakse, et süda ütleb nii. Seda võiks nimetada ka isiklikuks tõetundeks. Õiguse struktuur on lihtsakoeliselt diferentseeritud, samas kui õigluse struktuur on ülikõrgelt diferentseeritud, kuni sinnamaale, et ta hakkab moodustama suuremahulisi, lihtsalt eristatavaid üksusi, näiteks tundeid, kirge. KOKKUVÕTE Õigus ja õiglus ei ole samased mõisted.
veel liiga värskelt meeles, kuidas plaanimajanduse tingimustes oli näiteks jalanõude tootmine kahekümneks aastaks ette väga täpselt ja direktiivselt paika pandud. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppeplaanides pole käesoleval ajal mitte ühtegi planeerimise õppeainet, lääne ülikoolide õppeplaanides on aga “planning” võrdlemisi tavaline termin. 1.4.3. Turumajanduskord Kapitalismi vundamendiks on tõdemus, et omamiskirg on inimestele omane. Turg paneb äärmiselt efektiivselt tööle väga tugevad liikumapanevad jõud – ahnuse ja kadeduse. Ahnuses on mingi konstruktiivne moment – ahne inimene tahab midagi teha. Omamiskirele ei ole mõtet vastu hakata, vaid seda tuleb vaos hoida. Tuleb lasta inimesel omada, mida ta suudab, kuni see ei hakka otseselt kahjustama teisi inimesi. Kapitalismi põhiliseks omaduseks on liberaalsus: võimalus saada rikkaks, muuta oma sotsiaalset
annaabi.ee 
