ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist. Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Fikseeritud ehk püsiv vahetuskurss selle puhul on riik kehtestanud omamaisele rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid. Ujuv vahetuskurss koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes määratakse tema nõudluse ja pakkumise poolest. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi.
langes. Eesti Pank andis välja laene üle oma võimaluste, puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Probleemiks sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 01.01.1928 teostati välislaenuga rahareform- võeti kasutusele Eesti Vabariigi kroon. 1920. aastate II poole uus majanduspoliitika seisnes- jõudmist tasemele, millega toideti ära nii oma rahvas ja toodeti toorainet omamaisele tööstusele kui loodi vahendid edukaks rahvusvaheliseks kaubavahetuseks, kuid samas orienteeruti rohkem Euroopa turgurdele. Tööstused tegid läbi suure arengu, 1929. aastaks olid välja kujunenud viis põhilist valdkonda: tekstiili-, toiduaine-, paberi-, metalli –ja puidutööstus. Iseloomulik oli sellele ajale stabiilne majandus. 1930. aastate majanduslik tõus oli tingitud: Riigi aktiivsest sekkumisest majandusse,
1920.-1930 aastail püsisid põhilised taimekasvatuse näitajad, nagu teravilja saagikus. 1930. asutati sellised riigimonopolistlikud omamaise toodangu väljavedu organiseerivad koondised nagu ''Munaeksport'' ja ''Võieksport''. Munad, piim ja peekon konkureerisid Inglise ja teistel turgudel edukalt. Eesti põllumajanduse arengule oli stabiilsus ning jõudmine tasemele( kõige iseloomustav), millega toideti ära oma rahvas, toodeti toorainet omamaisele tööstusele ja arendati ka edukalt rahvusvahelist kaubavahetust. Tööstuse ülesehitamine ja areng majanduskriisini Puudusid rahalised vahendid suuremate ettevõtmiste läbiviimiseks. Tööstuse tagasimineku üldist ulatust peegeldab selles majandusharus tööd leidnud inimeste arv 1913 oli see nr 46 000, 1922a 31 000. Eestis 1919-1924 asutati 1350 uut ettevõtet. Rahalisi vahendeid mahutati kõige rohkem puidu-, tekstiili-, metalli- ja keemiatööstusse
annaabi.ee 
