KONTSERDIARVUSTUS ,,SÜGISULG" Mina külastasin 23.novembril Sügisulu finaalkontserti, mis toimus Pärnu kontserdimajas. Esinesid eelvoorudest edasi saanud 10-19 aastased pärnumaa noored lauljad, kes suutsid publiku väga hästi endaga kaasa tõmmata ning saali meeldiva meeleolu lüüa. Teoseid esitati omaloomingust kuni tuntute hittideni välja. Sügisulg tähistas see aasta juba oma 10. Sünnipäeva, finaalkontserdil esines 58 noort ja andekat lauljat. Võisteldi A-ja B-kategoorias. Alustasid nooremad lauljad 10-12 aastased, kelle seast pälviti parimateks Sirle Allikivi ning Tauno Tamm. Edasi tulid juba väheke vanemad 13-15 aastased, kelle seast jäid kõige rohkem kohtunikele silma Marta Lotta Kukk ning Hanna Valk. Kõige vanemate kategoorias 16-19 aastaste konkurents oli samuti tihe, kuid
Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks Sandra Sillamaa pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel. Projekt sai hoogsa alguse, kui võideti Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil peapreemia. Ansambli muusika on ,,tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutanud põhiliselt jazz-, pärimus- ning rockmuusika. Muusika sünnib ühisloominguna ja lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest, omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud." (paabel.com/est/band) Bändi olen siiani kuulnud neljal korral. 2009. aasta ja 2012. aasta kevadeil Kuressaare Linnateatris ning kahel korral möödunud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kõne all olev kontsert oli minu arvates neist parim. Kuna kevadel sai ka kaks bändi CD-d soetatud, oli väga huvitav olla kontserdil, millel esitatava repertuaariga ma kursis olin.
• Hakkas peale üks suur kontsertturnee, mis kestis 1989. aastani. Sagedased esinemised televisioonis, kontserdid miljonilinnades: Moskva, Leningrad, Taškent, Tseljabinsk, Odessa jne. • 2009 - Apelsin 35, millest ilmus 2014. aasta kevadel ka esimene Apelsini DVD. • 2012 - ilmus esimene kauamängiv CD-plaat „Kauge hüüd“ paljude uute lugudega. • 11.05.2014 - 40 aastat ansambel Apelsini tegevusest Kontserdid Kontserdikavad koosnesid omaloomingust, huumorist ning läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming Küllaltki suure osa muusikast, mis Apelsinile populaarsust on toonud, moodustab omalooming. Tähtis koht on ka naljal nii muusikas kui tekstis
Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit,
48 UURIMUSTÖÖ VÕIMALUSED PÕHIKOOLIS - TOOMAS JÜRGESTEIN JA NETE TUTSU http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimust%C3%B6%C3%B6_v %C3%B5imalused_p%C3%B5hikoolis Artikkel pakub ülevaate järgmistel teemadel: uurimistöö ja olümpiaad; üksinda või kollektiivselt; teema valik; religioosse uurimuse näide Eestist; millest õpik ei kirjuta. VALDKOND KUNSTID Loovast eneseväljendusest ja omaloomingust muusikatunnis Kadi Härma http://www.oppekava.ee/index.php/Loovast_enesev %C3%A4ljendusest_ja_omaloomingust_muusikatunnis Artikkel pakub ülevaate I, II ja III kooliastme omaloomingu õpitulemustest. VALDKOND TEHNOLOOGIA Projektiõpe ja loovus- tehnoloogiaõpetuses - V.Baumann ( WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/8/8a/Projekti%C3%B5pe_ja_loovus_ %E2%80%93_tehnoloogia%C3%B5petuses.doc Artikkel pakub ülevaate loomingulises õhkkonnas kasutatavatest projektipõhistest
annaabi.ee 
