VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist
· Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. · Juba aastakümneid tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal Jõgevamaal aretatud põllumajanduskultuure. · Jõgevamaad kutsutakes Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid loodusvorme, vooresid, veekogusid, omaaegseid linnamägesid, lingukive ja ka mõõga kaotamise kohta. Turism:
ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal oli Hiiumaa väga hõredalt asustatud. 14.sajandil asusid saarele elama Rootslased. Peale seda on saar olnud vaheldumisi nii taanlaste kui rootslaste käes. Hiiumaa ajaloo üks omalaadsemaid lehekülgi on siin elanud rootslaste saatus. Vahelduva eduga võitlesid nad oma privileegide eest juba 15. sajandist alates. Kaebused ulatusid isegi Peterburi isevalitsuse kõrgemate instantsideni. Keisrinna Katariina II sekkus asjasse ning rootslased küüditati 18. sajandi viimasel veerandil. Mõisnike ja kohalike rootslaste konflikti kasutas tsaarivalitsus ettekäändena; küüditamise tegelikuks põhjuseks olid 16.-19. sajandini kestnud Vene-Rootsi sõjad ülemvõimu saamiseks Baltimaadel
Teaduskoolist on saamas tõeline andekate arengu tugikeskus, nüüdisaegsele andekuspedagoogikale ja -psühholoogiale tuginev kompetentsikeskus. Vaatasin ülikooli arengukonverentsi eel maailma tippülikoolide nimekirja. Juba esimese kümne hulgas märkasin vähemalt kolme niisugust, kus teadsin nende kodulehti uurimata samuti taolisi keskusi olevat. Oma 43. tegevusaastat alustanud teaduskool on aga maailma mastaabis üks vanemaid, ja julgen arvata, et ka omalaadsemaid. Meie omapära on asjaolu, et hõlmame nii püramiidi alust kui tippu, alustades andekate väljaselgitamisest, seejärel nende huvidele ja võimetele kohase tegevuse pakkumisest kuni silmapaistva andega noorte arengu toetamiseni ka juba nn eksperttasemel. Mis kool see teaduskool siis õieti on? Kes sinna pääsevad ja mida seal tehakse? Põhikirja järgi on teaduskool Tartu Ülikooli asutus, kus on eesmärgiks seatud
annaabi.ee 
