mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Üle tihenemise põhjuseks võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus,mis hiljem on looduslike protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla ära uhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää. Korduvad pinnasevee taseme kõikumised tihendavad samuti pinnast. Pinnase üle tihenemise nähtus võib olla seotud ka kolloidide vananemise protsessiga. 15. PINNASE OMAKAALUSURVE. EPÜÜRI KOOSTAMINE Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni.
8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4. Madalvundamentide projekteerimine. 4.1. Ehitise ja aluspinnase koostöö. 11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1
järgmisi tegureid: · koonuse ja hõõrdehülsi detailset konstruktsiooni; see võib oluliselt mõjutada katsetulemusi ning seda peab arvesse võtma kasutatava koonustüübi puhul: · katseandmeid saab usaldusväärselt interpreteerida ainult siis, kui on määratud kihtide järjestus; seetõttu on vaja paljudel juhtudel lisaks penetreesimisele teha ka puurimistöid; · pinnasevee ja pinnase omakaalusurve mõju · ebaühtlases pinnases, kus on registreeritud eriti muutlikud penetratsiooniandmed, peab välja valima andmed ehitise jaoks olulisemas pinnase tsoonis; · kehtivaid korrelatsioone teiste katsetega nagu tiheduse mõõtmistega ja teiste penetratsiooniliikudega. Standardne penetreerimine SPT Standardse penetratsioonikatse eesmärkideks on pinnase vastupanu määramine puuraugu põhjas standardse
8 T eg u ri I z m ä ä ram in e S c h m ertm a n n i jä rg i Maksimaalse pine Iz väärtus leitakse seosest q - 'gz 0 I z max = 0,5 + 0,1 , (7.17) 'gzB kus q surve talla all, gz0 pinnase omakaalusurve talla tasapinnas, gzB pinnase omakaalusurve lintvundamendi puhul sügavusel B tallast ja ruudukujulisel vundamendil sügavusel B/2 tallast, B vundamendi talla laius. Liiva deformatsioonimoodul määratakse penetratsioonitakistuse alusel. Valemi elementaarkihi vajumi määramiseks andis Schmertmann kujul Iz
annaabi.ee 
