Sellest võrdusest saab leida kk 44 d kk = i=n (3.21) di i =1 k i Vertikaalse voolu korral on hüdrodünaamiline jõud vertikaalne. Allapoole suunatud voolu korral liitub see omakaalupingele, ülespoole suunatud voolu korral vähendab aga omakaalupinget. Pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge sügavusel z on (-w)z = 'z. Kuna Iw on mahujõud, siis pinge on Iwz. Järelikult efektiivpinge ('± Iw)z. Langeva voolu korral on märk + ja tõusva voolu korral -. Kihilises pinnases efektiivpingete leidmiseks tuleb määrata iga kihi jaoks gradiendi suurus. Seda on lihtne teha seose q = kiIi = kkI abil, millest kk I = d h = h
(Joon6.39) on toodud 5.12 Efektiivpinged vertikaalse veevoolu korral Vertikaalse voolu vertikaalseina puhul on horisontaalne. Jõudude tasakaalu puhul peab nende tallale mõjuvate jõudude skeem. Joonisel toodud suurustest on V kõigi korral on hüdrodünaamiline jõud vertikaalne. Allapoole suunatud voolu jõudude hulknurk olema suletud. Pingeepüür on kolmnurkne (joon6.6). Jõud tugiseinale mõjuvate jõudude korral liitub see omakaalupingele, ülespoole suunatud voolu korral Pa mõjub pingeepüüri raskuskeskme kohal, järelikult seina alusest ühe vertikaalkomponentide summa. H on kõigi jõudude vähendab aga omakaalupinget. Teatavasti pinnase omakaalust tingitud kolmandikul seina kõrgusest. Seega on pinnase horisontaalsurve horisontaalkomponentide summa ja M kõigi jõudude moment talla efektiivpinge sügavusel z on (-w)z='z
(3.21) di i =1 k i Vertikaalse voolu korral on hüdrodünaamiline jõud vertikaalne. Allapoole suunatud voolu korral liitub see omakaalupingele, ülespoole suunatud voolu korral vähendab aga omakaalupinget. Pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge sügavusel z on (-w)z = 'z. Kuna Iw on mahujõud, siis pinge on I wz. Järelikult efektiivpinge ('± Iw)z. Langeva voolu korral on märk + ja tõusva voolu korral -. Kihilises pinnases efektiivpingete leidmiseks tuleb määrata iga kihi jaoks gradiendi suurus. Seda on lihtne teha seose q = kiIi = kkI abil, millest
annaabi.ee 
