Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline. Kõvera kallet = (e1 - e2) / (2 - 1) nimetatakse kompressioonimooduliks. Deformatsioonimoodul E = (1+e) /, kus =1-(22 / (1-)) - pinnase põiklaienemistegur. Pinnase deformatsioonimoodulit on võimalik leida ka välitingimustes. 14. MIS ON ÜLETIHENENUD PINNASED? Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem
Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 2.3.6. Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnas. Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on
vertikaalpinge ja U konsolidatsiooniaste. C pinnase Pinge ja vajumi arvestamisel arvestatakse ainult v 19. Mida kujutab endast surupenetreerimine? ehitisest tulevat lisapinget qt, Pinnase konsolidatsioonimoodul t- kihi paksus Kõige odavam uuring on surupenetreerimine omakaalupinge on pinnast juba tihenenud. 13. Millised on geotehnilise projekteerimise kujutab terasvarda surumist masse. Mõõdetakse Süvendi kaevamisel talla sügavuseni pinge selle arvutusjuhud (3)? Arvutusjuht A käsitleb jõudu P. Koostatakse graafik kuidas P muutub suuruse võrra väheneb ja vundamendi rajamisel piirseisundit, mis tekib üldise tasakaalukaotuse vastavalt sügavusele. Saab arvutada pinnase see pinge taastub
Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 v/(1-v) Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla isegi 3. Normaalselt konsolideerunud liiva K0 võib arvutada Jaky valemiga K0 = 1- sin (6.6) (EMÜ v) Omakaalupinge. q pinnase omakaalupinge rajamissügavusel q = d; Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Vundamendi laiuse mõju (EMÜ v) Tõlge(joonise alune txt): Maksimaalsete survepingetega vundamentide all erinevate taldmiku pindalade jaotus. Kus s - vajum;
pz = pt, ( 7.7) kus - rõhujaotustegur pt = p - d d on tihendav pinge, p - keskmine kogusurve vundamendi talla all arvestades ka vee üleslükke mõju, d - vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d pinnase mahukaal d ulatuses. Pinge ja vajumi arvutamisel võetakse arvesse ainult ehitisest tulenevat lisapinget qt . Pinnase omakaalupinge d d on pinnast pika aja vältel juba tihendanud. Süvendi kaevamisel talla sügavuseni pinge selle suuruse võrra väheneb ja vundamendi rajamisel saavutab uuesti omakaalupinge väärtuse. Pinnase teistkordsel pingestamisel toimub ainult elastne deformatsioon, mis moodustab tühise osa jäävast deformatsioonist. 3. Arvutatakse iga elementaarkihi deformatsioon pzi h i
annaabi.ee 
