Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"omajalaused" - 5 õppematerjali

Üldkeeleteaduse eksam
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

(nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) ­ Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS ­ grammatiline subjekt; TS ­ tegevussubjekt; PS ­ pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel ­ tähistatu/meel ­ referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju.

Keeled → Keeleteadus
83 allalaadimist
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

(nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) ­ Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS ­ grammatiline subjekt; TS ­ tegevussubjekt; PS ­ pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel ­ tähistatu/meel ­ referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju.

Filoloogia → Sissejuhatus...
254 allalaadimist
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

(nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) ­ Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS ­ grammatiline subjekt; TS ­ tegevussubjekt; PS ­ pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel ­ tähistatu/meel ­ referent/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn ,,sõnakest", nt maja kirjakuju või häälduskuju.

Keeled → Üldkeeleteadus
20 allalaadimist
Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

71. Eesti keele lausetüübid Eesti keele grammatika (EKG II) M. E r e l t, R. K a s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS ­ grammatiline subjekt; TS ­ tegevussubjekt; PS ­ pragmaatiline subjekt Normaallaused (GS = TS = PS)NT: Ta jookseb. Ta ehitab maja.Ta on haige. Kogeja-omajalaused (GS TS =PS)NT: Tal on häbi.Talle meeldib tantsida.Teda huvitab botaanika.Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused (GS = TS PS)Peenral kasvavad lilled.Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 72. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid:

Keeled → Keeleteadus
68 allalaadimist
Keeleteaduse alused
40
docx

Keeleteaduse alused

Määrus ehk adverbiaal ­ AdvP või PP (adverbiaalifraas) Täiend ehk atribuut ­ AP (atribuudi fraas) Eesti keele lausetüübid Eesti keele grammatika (EKG II) M. E r e l t, R. K a s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS ­ grammatiline subjekt; TS ­ tegevussubjekt; PS ­ pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS (käändevormilt ei vasta ­ peab olema nominatiivis; tegevussubjekt pole, sest ta kogeb midagi.) Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. grammatiline subjekt on botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. Süntakse põhiüksused · Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõppeb punktiga.

Keeled → Keeleteadus
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun