taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks. Samamoodi pole ka iga tööstuslikult toodetud kemikaal ohtlik. Miski pole ju looduslikum, kui näiteks puudest lõkke tegemine. Tegelikkuses võib lõkkest tulev suits olla kahjulik nii tervisele kui ka keskkonnale, samamoodi nagu kõik teised põlemisprotsessid.
riigikorraldusest, kunstist, filosoofiast ja ettekujutusest oma kultuurist kui niisugusest, koos väliste mõjudega nagu kliima ja positsioon maailmas. Rahva eneseteadvus ja realisatsioon. Kultuur on homogeenne tervik. 7 15. Mis on Jakob von Uexkülli arvates omailm ja kuidas seda mõjutab kultuuriline „sümbolsüsteem“? [Kultuurifilosoofia, lk 55–59] Jakob von Uexküll nimetab “Omailmaks” ( Umwelt) inimese jaoks tähenduslikku maailma, mida tema taju eristusvõime talle pakub ja kus inimene oma tegevusega seotud protsesside kaudu paikneb. Inimese jaoks on olemas vaid need asjad ja liigendused, mida tema taju tähenduslikena eristab. Omailmast vaadelduna ei suuda kultuuris paiknev inimene olla objektiivne. Sellise reaalsuse tekkimise tingimuseks on tähendusloome mehhanismide olemasolu. Lisaks
Omailmateooria põhimõtted: Omailm on suletud terviklik üksus, alludes subjekti poolt omistatud tähendustele. Kaks dominanti: piiratus ja korrastatus. Pole olemas neutraalseid objekte ega neutraalset keskkonda (inimese keskkond, rebase keskkond jne kui räägime ilma viideteta, siis räägime tõenäoliselt inimese keskkonnast, seda aspekti tähele panemata!). Organismi elukeskkond muutub looma tajuorganite vahendusel tema omailmaks. Omailma koosneb diskreetsetest üksustest (ruumi-, ajaühikud, objektid, tähendused) Omailm moodustub tajudest ja mõjudest. Konkreetset keskkonnasuhet vaadates saab eristada tajumist ja toimimist, mis üheskoos moodustavad funktsiooniringi. Kui koer tahab märgistada oma territooriumit, siis on talle oluline mingi maapinnast kõrgem keskkonnaobjekt, aga pole vahet, mis see täpsemalt on.