läheb tarvis objekti ja subjekti vahelist suhet. Eluilm on äratuntav ja teadvustatav maailm igapäevaelus, samal ajal kui omailm seda pole. Omailma elemendid ja suhtevõrgustik ning märgiline süsteem selles ei pruugi olla teadvustatud, kuid ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks. Nagu igal elusolendil on oma spetsiifiline ja ainulaadne omailm, nii on igal inimesel individuaalne ja ainulaadne eluilm. Omailmad võivad osaliselt kattuda ning samamoodi võivad kattuda eluilmad. Tõenäoliselt on kõige sarnasemad eluilmad abikaasadel, kes jagavad samu kultuuritavasid, samu eetikanorme ja väärtushinnanguid. Kõige erinevamad eluilmad on aga eri kultuuridest pärit inimestel. Omailmas on kõik objektid ja suhted just nüüd ja praegu. Eluilm aga projitseeritakse aga nii minevikku kui ka tulevikku, nii aega kui ruumi. Eluilm sisaldab nii kehalisi objekte, vahemaid, käitumisakte
maapinnast kõrgem keskkonnaobjekt, aga pole vahet, mis see täpsemalt on. Elusolendi jaoks pigem ei ole objekte, mille tähendus oleks neutraalne, kui organism juba mingi objekti keskkonnast välja eristab, siis tema jaoks on sel tema jaoks juba tähendus! Võimalused omailmade seondumiseks Semiootilised vastavused kahe elusolendi vahel võib avalduda kas omailmade kattuvuse või lõikumisena: Elusolendite omailmad kattuvad juhul, kui enamik tähenduslikke üksusi omailmades paiknevad sarnaselt ja ka funktsiooniringid on sarnased (kehaehituse, meeleelundite kattumine liigikaaslased, sugulasliigid). Omailmad lõikuvad, kui osaliste omailmad põhimõtteliselt erinevad, kuid omavad olulistes kohtades puutepunkte (sümbioos jt ökoloogilised suhted, aga ka sugudevahelised või noorloomade ja vanemate suhted,
järelikult ei saa ka teateid vastu võtta. Kahesuunaline kommunikatsioon Karen Kostan – mõjutamine (assessment) ja takseerimine (management) – nt üks loom seab end teisega füüsiliselt ühte kohta, tahab olla teisega koos; üks osapool tajub teist, mõjutab kuidagi tema käitumist, edastab signaale viisil, et teise osapoole tegevus selle toimel muutub. Kuidas kommunikatsiooni tajume, on paratamatult seotud meie oma liigisisese kommunikatsiooniga. Omailmade kattumine – omailmad sarnased üksteisele, erinevad tähendusühikud langevad kokku, sellised organismid suhestuvad ümbritseva keskkonnaga ühesugusel viisil Omailmade lõikumine – ei ole tegu sarnasusega, vaid teatud aspektid ühe ja teise osapoolt kehas tähistavad teisele midagi, kutsudes mingit moodi käituma, ja teine osapool võib samamoodi vastata (parempoolne skeem – LIIK 1 << LIIK 2) Puukonn annab oma mürgisusest teada erksa kollase-musta värvusega, see aga
annaabi.ee 
