1.dets varahommikul ründasid mässajad Tondi kasarmuid , riigivanema maja , politsejjaoskondi, Balti jaama Majanduskriis 1930ndatel 1929 puhkes ülemaailmne majanduskriis Eestisse jõudis see 1930 Kõige enam kannatasid ettevõtted , mis tootsid välisturule.. Toiduhinnad langesid ja osa talusid läks pankrotti Kasvas tööpuudus Sisepoliitiline kriis Inimesed hakkasid elu halvenemises otsima süüdlasi Süüd nähti parteide paljususes Erakondi süüdistati omahuvide esiplaanile seadmises Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või
- Turumajandus - Käsumajandus 174. Kolm põhilis majanduspoliitika vahendit on: - Ettekirjutused - Kaitsetollid - Rahaline mõjutamine 175. Tänapäeval kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks: - Segamajandus 176. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda isel: - Keskendumine jõutasakaalule sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid - Väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest 177. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda isel: - Arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjaajalal vaenlastest - Rahvusvaheliste lepingute tähtsustamine - Optimistlik käsitlus inimloomusest 178. ÜRO maailmarahu mudeli tunnuste hulka isel: - Riikidel on otsustusõigus oma siseasjade üle - Riigid ühendavad jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on ettekirjutused, kaitsetollid ja rahaline mõjutamine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks segamajandus. MAAILMAPOLIITIKA JA RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda iseloomustab keskendumine jõutasakaalule - sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid; väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest. 2. Idealismi e liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest; rahvusvaheliste lepingute tähtsustamine; optimistlik käsitlus inimloomusest. 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada
Organisatsioonide ressursid on täiesti eraldatud nende liikmete kui üksikindiviidide ressurssidest. 8. Ametnik ei tohi ära kasutada oma positsiooni isiklikel eesmärkidel. 9. Avaliku sektori töötajad peavad suhtuma oma tööülesannetesse, 20 kui kutsumusse või nende rollist tulenevasse kohustusse. 10. Avalikus sektoris valitseb üks domineeriv huvi. See on avalik ehk ühiskondlik huvi, mis seab piirid omahuvide mõjule poliitikas ja juhtimises. 21 2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises Uued lähenemised ühiskondlikele institutsioonidele poliitika kujundamisele, elluviimisele ja juhtimisele on viinud erinevate rõhuasetusteni klassikalise haldusjuhtimise mudelis: 1. Vahetegemine poliitika ja juhtimise vahel on ebaoluline ja kahtlustäratav (Appleby, 1949). 2
paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil andusküsimustes 1. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda iseloomustab a. keskendumine jõutasakaalule - sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid b. inimloomuse optimistlik käsitlemine - inimesed on tegelikult head ja koostööle orienteeritud c. keskendumine päriselus toimuvatele sündmustele, mitte niivõrd teooriatele d. väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest 2. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvsuvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab a. naiivne sõjakäsitlus b. arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest c. rahvusvaheliste lepintute tähtsustamine d. optimistlik käsitlus inimloomusest 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning a. uusliberalismiks b. postmodernismiks c. strukturalismiks d
annaabi.ee 
