Ta on ööl ja päeval valvel. Temagi mõttetegevust võib fantaasiaks nimetada, kuid tegu on paranoilise fantaasiaga. ("Ma just nüüdsama käisin aias sõstraid on kuidagi hulga vähem.") Muret teeb vanematele ka tütre teistsugusus: Kai on üksildane, kõhn ja kahvatu ning kõigele lisaks fantaseerib kogu aeg. Pärast seda, kui arst on diagnoosinud lapsel kõhuussid, tunnevad vanemad tütrele tema häda pärast kaasa ning rahustavad end samas, sest viimaks on tüdruku omaetteolek ja haiglus ratsionaalselt ära seletatud. Nad loodavad, et ussirohi teeb nende lapse normaalseks Kai fantaasiad muudavad neid järjest närvilisemaks ja ärritavad neid väga, eriti isa. Ema hoiatab Kaid, kes järjekindlalt kraanast kui kaelkirjakust räägib: "Aga ära sa isale kogu aeg vastu vaidle. Isa on väga aus mees ja ei salli valetamist." Sallimatus teistsugususe suhtes ilmneb ka ainukeses loos, mida täiskasvanute maailma esindaja "Kaelkirjakus" jutustab: Kai isa räägib,
aastal tuli kunstnikku loomingusse pööre. Tema looming ei leidnud Rootsis kunagi erilist tunnustust. Varasema eksiilis valminud loomingu juures on märgata Pablo Picasso klassikalise perioodi täidlasemaid naisfiguure, kuid Picasso figuurikäsitlus tundus talle liiga karikaturistlik ning oma loomingus otsis ta pigem elegantsi ja tundlikkust väljendavaid eeskujusid. Massimo Campigli loomingust inspireeritult leidsid tee tema maalidesse figuuride sügav olemus, ennekõike nende kummaline omaetteolek. 1950.aastatel saabus koos abstraktsionismi võidukäiguga Euroopas Karin Lutsu ellu loominguliselt kõige võitlevam ajajärk. Talle see uus suund ei meeldinud ning pidas seda teeks kunstniku individuaalsuse kadumiseni. Ometi pidi veepeal püsimiseks selle kunstisuunaga kaasa minema, mida Karin Luts ka tegi, aga tasapisi ja vaikselt. Tema töödes olid alati olnud keskseks teemaks inimfiguurid ning tee nendest läbi üha suurema vormiüldistuse kaudu abstraktsionismini oli keerukas
22. 6. Kas näib ilmnevat vastastikune samastumine, kokkukuuluvus ja lähedustunne? 8 9 Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades :
22. 6. Kas näib ilmnevat vastastikune samastumine, kokkukuuluvus ja lähedustunne? Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). 8 9 Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades :
annaabi.ee 
