Omadussõnatuletus Prefikstuletis Eitus -eba o Ebaselge, ebanormaalne, ebamugav Sufikstuletus Omadus -ne -line -lik o Mullane, usklik Omaduse puudumine -tu o Muretu Omaduse määr -kas o Hapukas Asukoht -mine o Alumine, ülemine Väline sarnasus -jas o Traatjas -ldane
· des-gerundiiv (da-tegevusnime seesütlev kääne) Süües kasvab isu. Ette vaadates nägi ta meest lähenevat. 4. Tuletusliidete funktsioonid · Muuta tuletusaluse tähendust Kõrts+mik, mägi+lane · Täpsustada sõna tähendust Maja+kene, hapu+kas, tantsija+tar · Muuta sõnaliiki Pime+ne+ma, aur+stu+ma, aur+ne 5. Sõnatuletusliigid · Nimisõnatuletus · Omadussõnatuletus · Tegusõnatuletus · määrsõnatuletus 6. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted · Tervikmõiste Kokkukirjutis annab uue tähendusega mõiste. Lapse põlv/lapsepõlv Kana poeg/kanapoeg (tibu, sugu ei ole määrav) Auto juht/autojuht · Vorm Kinnistüvi (liht-, eba-, üli-), lühenenud tüvi või nimetavakujuline tüvi kirjutatakse jägneva sõnaga kokku.
Kaasaütlev Kellega? Millega? Klassiga 29. Sõnatuletuse alaliigid. Osata nimetada igaühe kohta tuletusliidete näiteid! SÕNATULETUS NIMISÕNATULETUS TEGUSÕNATULETUS OMADUSSÕNATULETUS MÄÄRSÕNATULETUS · Nimisõnatuletus: · Tegusõnatuletus: filmima, triikima, riivima (mida tegema) · Omadussõnatuletus: mullane, mudane, värvine (milline) · Määrsõnatuletus: kurvalt, ilusti, rinnuli (kuidas) 30. Mida võimaldab sõnade liitmine? Sõnade liitmine võimaldab sõna täehndust kitsendada j atäpsustada 31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste!
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
6. Nimisõnatuletus: Isikunimetused. Kogu- ja kohanimed. Tegevuse, tegevuse üksikjuhtumi, saaduse, vahendi ja objekti nimetused. Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust –mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - (a)m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, -(a)rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - (V)r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, -(i)stu, -la, -mu, -mik, -ndik 7. Omadussõnatuletus. Tänapäeva eesti keele produktiivsed omadussõnaliited on -ne, -lik, -line, -tu, -kas ja -jas. Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
