„Inimene ja inimene” (1972; vanuigigi krutskiliku Pearu ereda rolli lõi siin Kaarel Karm). Maailmadramaturgiat esindasid muu hulgas Ibseni „Ehitusmeister Solness” (1974) ja Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas” (1976 lavakooli VII lennu diplomilavastusena). 1974. aastal esietendus „Vanemuises” Kaarel Irdi režiis Oskar Lutsu „Tagahoovis” dramatiseering, mis meenutas küll mõneti vana olustikurealismi, ent oli hea miljöötunnetusega ja polüfooniliselt komponeeritud, pakkudes kaleidoskoopilise sissevaate Tartu tagahoovi värvikate ja eluliste inimtüüpide argiellu. Lavastuses põimusid lüürika ja huumor ning kõlama jäi kaastunne väikese inimese suhtes. Eri põlvkondade näitlejate realistliku ansambli esituses mängiti „Tagahoovis” 1974–1982 (taastati hooajal 1987/88) ja seda võib pidada Irdi tähtlavastusteks kujunenud rahvatükkide üheks parimaks näiteks.
Eepika haaras elu avaramalt kui kunagi varem, oli rikas kujutatud ainealade ja tüübistiku poolest ning vaheldusrikas kunstiliselt: kuntiliselt saavutusrikas oli lüürika, tõusis esile rohkesti noori. Kriisiaastate viletsuspildid ja sotsiaalne protestimeel vaibusid kümnendi keskel muutunud oludes, lüüriline enesetunnetus, loodusekujutus, tekkis pinge romantilisuse ja olustikurealismi esindava luule vahel. Viljaka arendu katkestas '40. 17.2. Modernismi mõiste, m.Maeterlinck ,,Sinilind", A.Rimbaud, P.Verlaine Pilet nr 18. 18.1. E.M.Remarque´i elu ja looming, ühe teose analüüs 18981970 Kodanikuniim Erich Paul Remark, kirjanikunime võttis '23 a. Sündis Osnabrückis raamatuköitja perekonnas, pere usklik (katoliiklased). R õppis katolikus seminaris, mille lõpetas '16. Pärast kooli lõpetamist läks vabatahtlikuna I
kirjanduslik perioodika: "Varamu", "Akadeemia". Valitseval kohal püsis eepika, palju kirjutati ajaloolisel ainestikul. Eepika haaras elu avaramalt kui kunagi varem, oli rikas kujutatud ainealade ja tüübistiku poolest ning vaheldusrikas kunstiliselt: kuntiliselt saavutusrikas oli lüürika, tõusis esile rohkesti noori. Kriisiaastate viletsuspildid ja sotsiaalne protestimeel vaibusid kümnendi keskel muutunud oludes, lüüriline enesetunnetus, loodusekujutus, tekkis pinge romantilisuse ja olustikurealismi esindava luule vahel. Viljaka arendu katkestas '40. Pilet 13 42 25. ROMANTISMI MÕISTE, P. MERIMEE ELU JA LOOMING, ,,CARMENI" ANALÜÜS Tekib 18 saj lõpuveerandil. Hiilgeajax oli 19.saj 1.kolmandik. Emotsioonidest on kasu mõistusele ja vooruslikkusele. Alguses oli tegu lihtsalt sentimentaalse kirjandusega, ainsa eesmärgiga panna inimesi nutma kaastundest ja härdusest