Peamised zanrid · Olustikumaal · Portreekunst · Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid)
kihtidena. Pastoosne (itaalia keeles "pastoso"- taignane) on viis, mille puhul värv kantakse paksult, puhuti lausa reljeefse kihina. Nicolas Poussin. Et in Arcadia ego. Allegooriline figuraalkompositsioon. Maalikunsti teosel on tavaliselt midagi kujutatud (erandiks on abstraktne kunst). Maalikunsti võib jagada kujutatu, nn. süzee järgi. Figuraalkompositsiooni puhul on aluseks inimene või inimeste rühm.. Religioossetes, mütoloogilistes, allegoorilistes teostes, ajaloo- ja olustikumaalides on aluseks jutustus. Portree- ja aktimaali puhul on jutustusest olulisem inimese näo või alasti keha edasiandmine. Willem Kalf. Dessert. Natüürmort. Jan Vermeer. Klaas veini. Olustikumaal.
Poliitilise sisuga pildid, naerab väikekodanlaste rumaluse üle. __________ Venemaal oli 19 saj. II poolel palju ühiskonnakriitilisi kunstnike kes oma teostega tahtsid vaeste inieste elu paremaks muuta. Näiteks talupoegade viletsust andis eriti usutavalt edasi Vassili Perov (1833-1882). 1870. aastal lõi grupp noori vene kunstnikke rändnäituste ühingu, mille venekeelse nimetuse järgi neid hakati hüüdma peredviznikuteks. Nad näitasid rahva rasket elu olustikumaalides. Tähsaim oli sündmustik, tuhmad ja hallid. Värvika, vaba, elava maalimisviisiga Ilja Repin (1844-1930). Nii ajaloomaalid "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", kunstniku kaasaega käsitlevatest töödest aga "Burlakid Volgal" Suuri ajaloomaale lõi Vassili Surikov (1848-1916) säilitades elutõe. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad
energiline kodanik) OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes) NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud
kuid talle ei jäänud võõraks ka lihtrahva elu. N: "Infanta Margarita". Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu kunstiajaloos. FRANS HALS (1581-1666) tegi nii grupi- kui ka üksikportreid. Ta sidus olustikulise tegevuse ja portreed, millega saavutas erilise loomulikkuse N: "Mustlanna", "Narr lautoga".Olustikumaali viljelejatest on kõige tähtsamad ADRIAEN van OSTADE (1610-1685) ja JAN STEEN (1626-1679). Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, näiteks riiete, mööbli illusionistlikus kujutamises N: PIETER de HOOCHI (1629-1684) "Perenaine ja teenijanna". Hollandis töötas palju silmapaistvaid meistreid, kuulsaim neist on REMBRANDT (1606-1669). Ta armastas neid, keda kujutas, mõistis nende nõrkusi, häid ja halbu jooni ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud talle olulised, inimeste mõõdupuuks oli nende sisemaailm, võitis tunnustuse grupiportreega "Dr
annaabi.ee 
