Tallinna, kus ka suri. Loomingulist teed alustas külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored"(1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. 07. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni
Tallinna, kus ka suri. Loomingulist teed alustas külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored"(1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. – 07. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni
aastal tema esimene näidend "Juudit", millega jõuab Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus, avarate panoraamide loomine, ühiskonna probleemide käsitlemine ning rõhu asetus mõistusele ja tunnetele. Loomingu tippajal ilmusid ka kõik Tammsaare romaanid. 1922. aastal ilmus "Kõrboja peremees", mis oli Tammsaare esimene rahvusvaheliselt läbilöönud romaan. Selles teoses ühineb realistliku karakteri- ja olustikukujutusega tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel. Teoses analüüsitakse ka peremehe probleemi üldistavas plaanis Eesti Vabariigi algaastate ühiskonnas. "Kõrboja peremeest" peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks. 7 Järgmisena ilmus Tammsaare kuulsaim romaan "Tõde ja õigus" I-V (1926.-1933), millele
maailmavaade oli teaduslik. Looming Külajutud ja jutustused Novellid Miniatuurid Romaanid Näidendid Esseed Tõlked Loomingulist teed alustas Tammsaare külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored" (1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. 1907. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha- auk" (1907).
annaabi.ee 
