kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aeneis" 6).Selgita mõisted vastus:*AtellanAtella linna nime järgi saanud improvatsiooniline olustikujant *mantlikomöödia kreekaaineline komöödia , milles näitlejad olid kreeka rõivastes ja veel. *Toogakomöödia Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem , esialgu võeti süzeid ja tegelasi tahvalikest Kreeka komöödiatest.
oskama hästi kõnekunsti. Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis ". Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõik vastupidi. Atellaan- Ateena linna järgi nime saanud olustikujant. mantlikomöödia - Kreeka komöödia alused tehtud komöödia, kus kantakse kreeka rõivaid. toogakomöödia - Tooga alusel põhinev komöödia, mis rajanev jälle Kreeka komöödial. koturn - kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde. reetor - kõnemees retoorika - kõnekunst sofistia - targad mehed, kes õpetasid reetoreid mõtlema ja kõnelema
Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused, akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses. ROOMA TEATER Rajajaks kreeklane Livius Andronicus( endine orjast kooliõpetaja) Kirjanduses pakkusid roomlastele huvi peamiselt vanad zanrid: eepos, tragöödia, komöödia. Levinumaid näidendiliike oli atellaan olustikujant. Kus kasutati karikatuurseid tüüpe: Pappuslihtsameelne vanamees, Maccus õgardist lollpea jne. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti põlglikult, seoses kodanikuõiguste kaotusega. Etendused olid kindlaks määratud ajal. Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu) puhul. ROOMA KOMÖÖDIA Oli kreekaaineline. ,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. ,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem).
Keldi pastoraal- ja kelmi- ehk rapsoodid, eeposed, eepika: jutuvestjad, bardid, pikareskneromaan. tragöödia ja komöödia, ulaadi tsükkel; islandi Reformatsioonikirjandus. filosoofid ja nende proosa eepika: edda laulud + Vana-Rooma: ladina keel, skaldide luule; anglosaksi rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad, kultuuri mõju (oma kangelaslaulud, veiderdajad nimedega jumalad), Rooma ja rändlaulikud. teater (lauskmaal), miimid, Rüütlikirjandus, mantli- ja toogakomöödia, trubaduurid, fablioodid Pr-l. eleegia allegoorilisus ,,Rebaseromaan" &
üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a.) oli kõige levinum näidendiliik atellaan, Atella linna järgi improvisatsiooniline olustikujant milles kasutati alati karikatuurseid tüüpe. Arhailises ajajärgus (3-2 saj e.m.a.) on üles täheldatud see et Kreeka jumalad on Roomas samad jumalad, aga ainult teiste nimedega. Rooma kirjanduse rajaja oli kreeklasest kooliõpetaja, kes oli endine ori, Livius Andronicus. Rooma teater neid ei ehitatud mäekülgedele vaid lauskmaadele. Roomas oli kutselise näitleja amet põlu all, mis seostus kodanikuõiguse kaotusega. Roomas esitati teatrietendusi ka pidustustel (septembris)
kaotusega) mainega kodanikud · Kasutati maske · Maske ei kasutatud · Etendused toimusid vabas õhus · Alguses olid näitlejad mehed, hilisemal ajal hakati kasutama ka naisnäitlejaid. 5. MÕISTED: Atellaan üks Rooma aja levinud näidendi liike. Atella linna järgi nime saanud improvisatsiooniline olustikujant, milles kasutati alatisi karikatuurseid tüüpe. Miim Rooma teatris sai valdavaks zanriks koos atellaaniga Kreeka päritolu miim. Olustikulise ja satiirilise sisuga miimides rakendati improviseeritud dialoogi ning laulu ja tantsu kõrval ka akrobaatilisi trikke. Fabula palliata varane Rooma komöödia, Kreeka aineline mantlikomöödia, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses.
annaabi.ee 
