väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtused. Ilmalik-ratsionaalsed väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vabadus; otsus elu üle otsustada lasub inimesel endal; kasvatada lastes otsusekindlust ja visadust; madal natsionalism ja rahvusliku uhkuse tase; abielulahutus, abort ja enesetapp on ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused; usk teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse; Eesti elaniku ei pea oluliseks Jumala, religooni, võimu ning riigi rolli enda elus. Ellujäämisega seotud väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vähene usaldus teiste inimeste suhtes; madal tolerantsus; subjektiivne heaolu ja kasin poliitiline aktiivsus; napp keskkonnateadlikus ja isiklik algatus. Need ellujäämisega seotud väärtused on kirja pandud 1990. aastal korraldatud uuringu järgi. Hiljem toimusid mõningad muutused.
rõhutavad väärtused. Eestis on inimesed valdavalt arvamusel, et õigus elu üle otsustada lasub ennekõike inimesel endal. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide (ei jumala, riigi ega perekonna) ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset. Eestis on abielulahutus, abort ja enesetapp ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning rahvas väljendab tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse (ilmalik-ratsionaalsed väärtused). Lastes kasvatatakse otsusekindlust ja visadust, sealjuures jäävad sõnakuulelikkus, sõltumatus ja religioon tahaplaanile. Neid väärtusorientatsioone on ilmselt kujundanud viiekümne aasta pikkune Eestis kestnmud kommunistlik reziim, samuti võib üheks mõjutajaks olla see, et oleme suhteliselt väike riik, ning oma iseseisvuse eest pidime palju võitlema. Nendest teguritest on mõjutatud eestlaste ellujäämisega seotud väärtused.
sotsiaaltöötaja ettepanekut kolida oma hurtsikust sotsiaalpinnale või hooldusteenusele. Ta tõlgendab seda oma piiratusest ja kitsast maailmavaatest, võttes endale mõtlemisega. Siin peaks sotsiaaltöötaja lähenema Jaagu perspektiivist lähtuvalt uuesti ja lihtsamas keeles väljendama oma pakkumist. Elisabethi juhtumis toimub tegelikult sama probleem, et ta ei mõista Hollandi seadustest tulenevaid tingimusi ja Hollandi lastekaitse ei süvene Elisabethi elustandardite olulisusesse. „ /…/ kui me kõneleme erinevaid keeli ja kumbki ei mõista teise keelt, ei ole võimalik, et me saavutame kommunikatiivses tegevuses oma eesmärgi“ (Kõuts- Klemm & Korts, 2010). Et saada kontakti ja jõuda ühisele eesmärgile lähemale s.t „kommunikatsiooni tulemus sõltub mõlemast osalejast, nii saatja kui ka vastuvõtja vastastikusest, üksteist arvesse võtvast suhtlusest“ (Kõuts-Klemm & Korts, 2010). Sotsiaalprobleem Narkootiliste ainete tarvitamine noorte seas
annaabi.ee 
