1937. aastal läks tootmisse GAZ-55 kiirabiauto. Samal ajal loodi ka GAZ-42 gaasigeneraatoriga veoauto. GAZ-A mudelit kasutati GAZ-4 kastiauto (pick-up) baasina ning sel oli täismetallist kabiin ja 500 kilogrammise kandevõimega metallist kaubaplatvorm. GAZ-4 kastiautod (pick-upid) hakkasid liinilt veerema 1933. aastal. Tehase 100000-s auto, GAZ-A sõiduauto koostati 17. aprillil 1935. aastal ning see kuupäev kirjutati ilmselgelt ühe olulisimana GAZ tehase ajalukku. Töövahendite areng ja tööjõu tootlikkuse tõstmise liikumine võimaldas uute sõidukite tootmise ettevalmistamist lühikese aja jooksul. GAZ tehas oli riigi esimene tehas, mis juurutas sõidukite liinitootmise Ford Motor Company ameerika ekspertide abiga. Teine GAZ tehase ajaloos oluline verstapost oli M-1sõiduauto väljatöötamine ja tootmisse juurutamine. Vastavalt Ford Motor Companyga sõlmitud
Esimesed GAZ-A ja GAZ-AA sõidukid toodeti Ford Motor Company poolt etteantud jooniste baasil. Kuid need autod erinesid pisut Ameerika prototüüpidest tänu tugevdatud sidurikorpusele ja roolimehanismile. GAZ-A kesk-klassi sõiduauto läks tootmisse 1932. aasta detsembris. Tehase 100000s auto, GAZA sõiduauto koostati 17. aprillil 1935. aastal ning see kuupäev kirjutati ilmselgelt ühe olulisimana GAZ tehase ajalukku. GAZ tehas oli riigi esimene tehas, mis juurutas sõidukite liinitootmise Ford Motor Company ameerika ekspertide abiga. Vastavalt Ford Motor Companyga s õlmitud lepingule pidid GAZ M1 auto sarnaselt GAZAle põhinema Fordi prototüübil. Kuid GAZi disainerite ja konstruktorite meeskond eesotsas andeka spetsialisti ja juhi, A. A. Lipgartiga, keeldus 1933. aastal kategooriliselt Ameerika mudeli kopeerimisest, omades
Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomide uurimisele. Lisaks sellele on ta tegelenus psühhofüsioloogia, eksperimentaalesteetika ning reklaamipsühholoogiaga. Suur osa tema uurimustest on interdistsiplinaarsed, jäädes eksperimentaalse kognitiivpsühholoogia, psühhofüüsika ja neuroteaduse ühisalale. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisimana tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul),