vaikne ja rahulik. Lermontovi tähtsamaiks teoseiks pean ,,Meie aja kangelast". Peategelasele Petsornile antakse kõik tolle ajastu sotsiaalse ümbruskonna tüüpilised iseloomujooned. Autor on objektiivne jutustaja. Petsorin möödub lugeja silme ees paljudes hinnangutes ja konfliktides. Lermontov toob kesksele kohale ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoksliku kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Nüüd on selgelt välja toodud ka sarnasused kahe suure kirjaniku olulisemais romaanides. Mõlemais on peategelasele omastatud nii häid kui ka halbu jooni, keerulised karakterid, kelle mõistmiseks peab raamatusse süvenema. Ilmselt see oligi autorite eesmärk, panna lugeja mõtlema. Alati ei pruugi ka nende luuletajate teosed olla samatähenduslikud. Võtame poeemi ,,Pistoda". Puskini ,,Pistoda" on revolutsiooniteemaline, õigustab türanni tapmist. Väljendab nii suurt igatsust vabaduse järgi, et selle nimel võib kasutada karme abinõusi, nagu näiteks mõrv.
toodet näha, enne kui tekib soov osta. Samuti peaks laiendama pakutavate toodete jaotuskanaleid, näiteks viitavad lingid koduleheküljel, infovoldikud ja välireklaam. 13 Praktika käigus jõudin arusaamisele teadmiste vajalikkusest tänapäeva infoühiskonnas ja oskusest neid praktilises töös ära kasutada. Ülesannete lahendamisel lähtuda printsiibist alusta olulisemais ja lõpeta vähem tähtsatega. Peaasi, et kõik oluline saaks tööpäeva jooksul tehtud ja klientide probleemid konfliktideta lahendatud, sealjuures jälgides ka ettevõtte konkurentsi võimelisust. 14
endassetõmbunud, suurema muutumis- ja kohanemisvõimega, aga ka ebastabiilsem. Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi. U 7000 aastat eKr sai alguse põlluharimine Põhje-Mesopotaamias. U 6000 eKr levis põlluharimine ka Eufrati ja Tigrise alamjooksule, millest järgnevalt kujunes Mesopotaamia tsivilisatsiooni lähtekoht. U 4000 eKr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn, millest hiljem sai ka üks olulisemais Sumeri linnriike. Õpiti kasutama purjekaid ja ratast. Linna ja ümbruskonna elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid ja jõepurjekaid, ning hankisid metalle küllalt kaugetestki mägipiirkondadest. Linna keskel kerkis suur templikompleks kaugele paistva astmiktempliga. Kujunes piltkiri, mida kasutati majanduslikuks arvepidamiseks. Kõik osutab, et ühiskonnas oli välja kujunud elukutsete