loomise kohustusest. Määrusandlust teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid. Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. Selleks peab olema seaduses volitusnorm. Määrusega saab reguleerida ainult neid küsimusi, millek svolitus on antud. 11) 12) Õiguskindlus, õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus. Ning ka kindlusega kehtiva õigusliku olukorrra püsivuse suhtes nn. Kindlus õiguses. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks- üheltpoolt kindlus valitsevate normide sisu kohta, teiselt poolt kindlus nende püsivuse suhtes. Õiguse püsivus, mis võimaldab igaühel oma elu õiguskorra teatud stabiilsust eeldades kujundada, on seotud tagasiulatuva jõuga seaduste ning õiguspärase ootuse põhimõtetega. Seaduse tagasiulatuv jõud tähendab seda, et seaduses antud minevikus toimunud sündmustele
. tuntud täna oma piltidele juristidest ja diplomaatidest. Ta kasutas inovatiivseid meetoteid et neid pilte saavutada. Pildistas tähtsaid inimesi kontrollimatutel momentidel. "Ajastu kuulsaid inimesi kontrollimata silmapilkudel". Pildiajakirjandus- loob pilte et öelda uudislugu.1880-1897 aja sai võimalikust piltideg ailustreerida uudiseid. Töö peab olema aus ja erpooletu, samas räägib loo rangelt ajakirjanduslikus mõttes. Tähtsad punktid- õigeaegsus-, objektiivsus(õiglena ja täpne olukorrra kirjeldus), narratiiv(kõik peab olema arusaada vaatajale isegi teises kultuurist). William Eugene Smith-ameerika photojournalist kuulus tänu oma jõulistele 1 maailmasõja piltidele. Levitas humanismi ideid fotograafias.Ei lasknud alla profesionaalset standartit, keeldus seda langetama. Tema töödest oli kuulsad "Hispaania küla" 1950- fotoessee Deleitosast, hispaania. "Halastaja inimene" 1954- fotoesse A.Scweitzerist ja "Minamata"- "Tomoko Uemura in Her
osakesed omada ainult kindlaid, täisarvudega määratud energiaid, jms. Klassikalises mehaanikas on võimalik välja arvutada keha asukoht, kui on teada keha mass ja talle mõjuv jõud ( N II S). Kui on ühemõõtmeline juht, siis F = ma. Kiirus v = dx/dt; a = dv/dt = d2x/dt2. Siit saame F = m d2x/dt2. Selline lähenemine osutus kvantide maailmas võimatuks, sest osakestel ilmnesid laineomadused ja nende liikumine ei toimu mingit kindlat trajektoori pidi, vaid juhuslikult. Olukorrra kirjeldamiseks võeti kasutusele kvantmehaanika (1925 1926; W. Heisenberg, E. Schroedinger). Kvantmehaanikas kirjeldab osakesi lainefunktsioon , mis seob osakese laineomadusi ja ruumilist lokaliseeritust. Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju sõltub osakese potentsiaalsest energiast. Lainefunktsiooni leidmiseks kasutatakse Schroedingeri võrrandit: Siin on = h / 2 (Plancki taandatud konstant), m osakese mass, U osakese potentsiaalne
annaabi.ee 
