Selle vektori kohta ¨oeldakse ka, et ta avaldub lineaarselt vektorite v1 , . . . , vn kaudu. Lineaarkombinatsiooni nimetatakse triviaalseks, kui k~oik tema kordajad on nullid. Lineaarkombinatsiooni nimetatakse mittetri- viaalseks, kui tal leidub v¨ahemalt u¨ks nullist erinev kordaja. N¨ aide 1) 1a, 1o, 1o + 0a on mittetriviaalsed LK-d, 2) 0a ja 0o on triviaalsed LK-d. 4.2 Lineaarne s~ oltuvus ja s~ oltumatus Vektoris¨ usteemi (VS-i) {v1 , . . . , vn } nimetatakse lineaarselt s~ oltu- vaks, kui antud s¨usteemi vektorite mingi mittetriviaalne LK v~ or- dub nullvektoriga. Vastasel juhul, s.t kui nullvektoriga v~ orduvat mittetriviaalset lineaarkombinatsiooni ei leidu, nimetatakse VS-i lineaarselt s~ oltumatuks. 10 V. Vektorruumid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 II. Vektorruum u ¨le reaalarvude 7. Vektorruumi m~oiste. Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 8. Vektorruumi alamruum. Lineaarkate - alamruumi oluline n¨aide . . 53 9. Vektors¨ usteemi lineaarne s~oltuvus ja s~oltumatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 10. Vektorruumi baas. Vektori koordinaadid. Nende teisenemise valemid u ¨leminekul uuele baasile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 III. Lineaarv~orrandis¨ usteemid 11. Lineaarv~orrandis¨ usteemi m~oiste. Lineaarv~orrandis¨ usteemi lahendami-
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 II. Vektorruum u ¨le reaalarvude 7. Vektorruumi m˜oiste. Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 8. Vektorruumi alamruum. Lineaarkate − alamruumi oluline n¨aide . . 53 9. Vektors¨ usteemi lineaarne s˜oltuvus ja s˜oltumatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 10. Vektorruumi baas. Vektori koordinaadid. Nende teisenemise valemid u ¨leminekul uuele baasile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 III. Lineaarv˜orrandis¨ usteemid 11. Lineaarv˜orrandis¨ usteemi m˜oiste. Lineaarv˜orrandis¨ usteemi lahendami-
¨ Ulaltoodud esitus v~oib tunduda suhteliselt abstraktsena. Konkretisee- rimiseks toon siinkohal a¨ra kirjutaja meelest suhteliselt adekvaatselt kanji m¨argis¨usteemi kirjeldamiseks sobiva andmebaasi p~ohistruktuuri ning ka u ¨he n¨aidiskande. Andmebaasi struktuuri olen kirjeldanud kasutades XML (Extended Markup Language) s¨ untaksit45 . Loomulikult v~oib vastav andmebaas olla u ¨lesehitatud ka kui relatsiooniline- v~oi objektandmebaas, XML keele eeliseks on tema s~oltumatus operatsioonis¨ usteemist, suur paindlikus ning kirjeldus-, t¨o¨otlus- ja esitusmugavus. Puudusena on markeeringut toetavate rakenduste v¨ahesus, mis on p~ohiliselt tingitud standardi enese uudsusest (1998.a.) ning XML s¨ untaksit toetava tarkvara keerukusest. Andmebaasis kirjeldatud seosed t¨o¨otavad nii m¨argi Kx morfoloogia tasandil kui ka m¨argi t¨ahenduste Tny tasandil. 45 XML s¨
annaabi.ee 
