Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus,
(1979), mis on tõlgendatav Oidipuse-müüdi taustal. Ja mitmeköiteline ajalooline romaan ,,Minge üles mägedele IXII" (1988-2010), kus on kasutatud perekondlikku pärimust ja mälestusi. Oleviku maaelu romaan ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982). 16. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa (Vetemaa, Baturin), olmeromaani laine (1970ndate lõpul, mil olmes kujutati asjade väliskülge ega jõua kuhugi sisemusse. Ladus tekst, meelelahutuskallakuga tendents, tiraazid suurenevad). Eeksperimentaalne modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei lähe üle postmodernismiks. Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke), Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat,
mõttes moodne ja alternatiiv, aga see võtab sellise kuju, mis ei lähe traditsiooniga konflikti. semantika+realism följetonistlik proosa - Noor Mihkel Mutt, võtab protobüübid otse elust ja läheb jutt lahti, et mis ja kuidas. probleem+realism olmeromaani laine - kerkib kriitikas 70ndate lõpus noorte kriitikute esilekergitatud. Meelelahutuskirjanduse aseaine. Midagi sellist, kus realistlik põhi väga tugev, liigutakse pindamööda. massikirjanduslik funktsioon.