Koristus- ja äraveokulud kannab enamasti omavalitsus. Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul. Komposti valmistamist raskendab see, et taimsed jäätmed võivad olla risustatud plasti, klaasi, kivide ja metalliga. Kui olmepraht ja võõrised kalmistujäätmetest välja sõeluda, võib neist toota kvaliteetkomposti. Valmiskomposti järgi on kohapeal vajadus, sest kalmistute hooldamiseks kulub mulda vms kasvupinnast. Samuti on võimalik kalmistul sisse viia jäätmete sorteerimine. Eraldi kogumismahutid võõristele ja eraldi konteinerid või kohad (hunnikud) orgaanilisele materjalile. Kalmistuprahi tekkimise hulga, koostise ja selle tekkimise ajalise jaotuse kohta täpset arvestust ei peeta
Industriaalse eufooria järelkajana istub inimestes soov muuta maailma palju tugevamini kui soov muuta iseennast ja kohaneda muutuva maailmaga. Säästva arengu oluliseks piirajaks võibki saada just inimeste soovimatus muuta iseennast ja oma elulaadi. Mõningat optimismi sisendab näiteks see, et arenenud riikide elanikud loobuvad massiliselt suitsetamisest ja kujundavad üldsuses seda pahet taunivat hoiakut. Ka ei tule tsiviliseeritud inimestele pähe viia oma olmepraht salaja lähimasse parkmetsa nagu Eesti Vabariigi kodanikel on sageli kombeks teha. Säästva arengu üle järelemõtlemine tuleb küllap alles siis, kui elementaarsete elumurede lahendamise suhtes valitseb mingi selgus ja stabiilsus. Võibolla isegi kolmveerandil meie planeedi elanikest ei ole seda selgust. Nii ongi raske loota säästva arengu ideede massilist omaksvõttu. Kuna maailma ressursid ei luba kunagi kõigil elanikel saavutada Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa
Lankide puhastamisega: a) loome paremad tingimused raiesmike kultiveerimiseks ja LU tekkeks; b) piirame putukkahjurite arengut ja levikut; c)tagame tuleohutuse. Parim aeg raielankide puhastamiseks raiejäätmetest on koheselt pärast raiet, või esimesel võimalusel, kuid enne tuleohtliku perioodi algust. Raielankide puhastamisel säilitada järelkasv, puhastatakse metsarajad, teed, sihid, kuivenduskraavid, langile jäetud olmepraht, samuti koristatakse langile jäänud ajutised ehitised, kõlbmatud töövahendid ja väljaspool lanki asuvad kasutatud laoplatsid ja laadimisväljakud. Raiejäätmed kogutakse: a) hunnikutesse, b) vallidesse, c) kokkuveoteedele nende tugevdamiseks. Raiejäätmete kogumise eesmärk on need: kas a) jätta mädanema või b) põletada. Vallid võivad olla: a) laiusega kuni 2 m, b) vahekaugusega mitte alla 15 m,
annaabi.ee 
