sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga. *Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega-pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde. *Juba üsna sõja algul sai palju eesti mehi surma-Poolas jm. *Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte
(kuulipilduja) ja halb juhtimine. Idarindel olid vene väed esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914a. olid saksa väed venemaal ainult pealetungil. 1915a. jõudsid sakslased juba riia linna alla ja 1917 sügisel vallutati juba saaremaa ja hiiumaa. Eestlasi võitles Vene poolel u . 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevasse Vabadussõtta. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi paljud tarbekaubad ( suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) ´´kaardi peale´´ . Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus troonist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: 1. Enamlased (juht ULJANOV LENIN) 2. Vähemlased (KERENSKI) Eesti autonoomia 26 märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus peterburgis (40 000 osavõtjat)
a. olid Saksa väed Venemaal ainult pealetungil. 1915. jõuavad sakslased Riiani ja Liivi laheni. Eestlasi võitles Vene impeeriumi poolel u. 100’000, (1/10 rahvast) kellest hukkus u. 10’000. Teisalt oli sõjas Vene poolel osalemine meile ka kasulik, kuna sõjast kasvas välja Eesti ohvitserkond ja üldse said enamik Eesti mehi väärtusliku lahingukogemuse tulevasse Vabadussõtta. 1915 jäi Eesti rinde otseseks tagalaks, mis tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi – paljud tarbekaubad (suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) kadusid müügilt ja neid jagati väikestes kogustes igale inimesele. Läksid “kaardi peale”. Venemaa, kes kandis sõjas üha suuremaid kaotusi kääris ka sisemiselt – inimesed olid rahulolematud keiserliku võimu peale, mida põhjustasid kaotused, tarbekaupade puudus, korruptsioon, sõjatüdimus. Erinevalt kartustest, et Eesti ja Läti sakslased toetavad Saksamaad ja neid ka represseeriti,
annaabi.ee 
