Indrek jäi sellele mõtlema. Kuid koolis oli veel üks õpilane muutunud, nimelt Jürka, kes tõi kooli tüdruku. See ajas kohe härra Mauruse närvi ja ta korrutas koguaeg endamisi, et Jürka on hull, et tegi tema koolist litsimaja. Peale seda kui jürka oli öelnud, et ühel lubatakse ühte ja teisele teist, siis palus härra Ollino neid kahekesi jätta, mida ka tehtigi, isegi härra Maurus lahkus oma toast kaugemal asuvasse tuppa. Kui tuppa tagasi mindi, siis oli härra Ollinol üks silm sinine ja Jürkal mõlemad silmad. Nad mõlemad olid maha rahunenud. Ollino ütles, et Jürka on nüüd valmis andeks paluma, mida ta ka tegi. Jürka küll hiljem kirus, et krt tuimaks lõi, aga härra Ollino kõndis niimoodi ringi nagu poleks midagi juhtunud. Kuid see ei olnud ainuke asi millega härra Ollino tegelema pidi. Õhtupoole tuli härra Mauruse kabinetti ka Molotov, kes nõudis just täna oma palka kätte. Kuid talle seletati, et raha ei ole, et tuleb vähemalt
tema oleks vaid oma kohustust täitnud - tuli ka uus erimeelsus, seekord Molotoviga, kes ilmus tundide eest kohatul ajal raha nõudma, raha talle ei antud, sest palga maksmise päev oli alles ülehomme, mispeale Molotov toole põrandale puruks viskama hakkas, hiljem murdis ka riidevarna pulki - lõpuks hakkas Molotov inimlikult raha paluma, et see talle ikka täna muretsetaks - Ollino leebus ja laenas talle oma taskust, kuna Ollinol nii palju ei olnud, laenas ka Maurus veidi juurde - see rõõmustas Molotovi nii, et hakkas mehi kallistama - järgmisel päeval sai direktor kirja, milles Molotov teatas, et enam matemaatikat ei anna, esitas ka poiste hinded, Indrek sai 0 - Maurus päris Indrekult aru tema hinde kohta, sai aru, et Indreku hinded on alla läinud tüdrukute pärast, Indrek ise vaikis selle koha pealt - saabus teade, et Molotov oli põgenenud ühes oma naisõpilasega XXXVI
Juut mis juut, aga laulis, nii et tolm aga taga. Juut oskab laulda, oo, juut oskab! Sellepärast teda ükski ei armasta. Venelane ei oska, teda armastavad kõik. Meie ka armastame, sest venelaste keiser on ka meie keiser. Jumal keisrit kaitse sa! Eile lauldi seda suure vaimustusega. Venelasel on vaimustust. Eestlasel ka, kui on venelasel. Härra Maurus armastab vene vaimustust ja sellepärast käib ta vene seltsis. Härra Maurus peab käima, aga kus on härra Ollinol käimist? On tema koolidirektor? Ajab tema eesti asju venelaste juures? Ei, vaid härra Maurus ajab vene seltsis eesti asju. Sellepärast pole tal aega vaadata, kas sakslased on kapiotsast juba maha võetud või on nad alles seal..." Direktori jutu katkestas Slopasev, kes ilmus oma toa ukse vahele -- nägu pesemata, juuksed sasis, püksid rebadel, kandmed peaaegu maani ripakil, pintsak palja särgi peal, krae üleval, et katta paljast kaela ja karvast rinda.