poole kus oli koridor. Koridor oli pikk ja hämar, seal istus ka laua juures üks valge kuuega mees. Järsku jõudsid nad ukseni, kuhu tütarlaps koputas ja siis ukse lahti lükkas. Tuba oli väike ning soe. Ukse vastas oli kaetud aken tumeda riidega. Ukse kõrval oli kuusk ja kui mees kuuse vastu läks siis pudenesid okkad maas olnud ajalehele. Mees vaatas teisele poole ja seal oli suur voodi kus arvatavasti oli pool istuli see noormees Olle. Tüdruk ütles Ollele, et näed siin ta on lõpuks ja Olle vastas talle, et ta teab, ta ju lubas tulla. Mees oli nii mõnegi inimestest peaaegu et ära tundnud, kõik olid temas äratanud hämarad mälestused, aga Ollet nähes teadis ta kindlalt, et on teda kohanud. Nüüd ütles tüdruk, et peab minema ja Olle ütles tänan Bella. Nüüd sai mees teada, et tüdruku nimi on Bella. Kui Bella lahkus sosistas ta Ollele suu liigutustega: ,,ta ei tea veel".
unifitseeritud. · Tartu autoremonditehase spetsialiteediks sai ajapikku eriotstarbeliste furgoonautode, näiteks leivaautode, tootmine. Tehas ägas aga seitsmekümnendatest saati stagnatsiooni käes. Kaheksakümnendate toodangu baasmudel, furgoonauto TA-3760 oli igakülgselt aegunud asi. · Et selle välimust värskendada, tehti koostööd Tallinna kunstikombinaadiga ARS, mille noortele disaineritele Eero Jürgensonile ja Eerik Ollele vastav ülesanne anti. Tegu oli esimese korraga, kui TA-de välisilme kujustamisse kaasati professionaalsed disainerid. · Milliseid autosid Eestis nõukaajal veel joonistati? Kõigi näidete üles loetlemine läheks pehmelt öeldes pikale, seega järgnevalt vaid mõni näide. · 1964. aastal alustati sellessamas Tallinna autoremonditehases vormelite ehitamise kõrval kartide valmistamist. Jällegi terves Nõukogude Liidus esimesena. Neid jõuti toota tuhandeid. ,,Täpne
Selle taga paistab keegi naisterahvas end lahti riietamas ja noor tütarlaps jutustaja kõrval suunab jutustaja kõrvale, teisele teele. Nad hakkavad liikuma paremale ja mööduvad paljudest ustest, enne kui jõuavad üheni, mille kõrval laua najal tukub keegi valges kitlis noormees. Tütarlaps koputab uksele ja nad sisenevad vastust ootamata. Toas on suur puust voodi, millel lamab keegi meesterahvas. See ongi Olle. Olle nimetab tütarlast Bellaks. Viimane tuletab Ollele meelde, et ta külalist liiga kaua kinni ei peaks, kuna too peab veel lõunasöögile jõudma. Bella lahkub ja Jutustaja jääb Ollega kahekesi. Ta märkab Olle põlenud käsi ja need meenutavad talle kedagi, ent ta ei tea täpselt keda. Üldse on kogu Olle oleks Jutustajale kuidagi tuttavlik. Haige vastas seinal on suur merekaart Stockholmi saarestikuga. Olle räägib Jutustajale ühest nimeta saarest kaardil, millele ta on juurde mõelnud oma loo
piimklaasist uks. Selle taga paistab keegi naisterahvas end lahti riietamas ja noor tütarlaps jutustaja kõrval suunab jutustaja kõrvale, teisele teele. Nad hakkavad liikuma paremale ja mööduvad paljudest ustest, enne kui jõuavad üheni, mille kõrval laua najal tukub keegi valges kitlis noormees. Tütarlaps koputab uksele ja nad sisenevad vastust ootamata. Toas on suur puust voodi, millel lamab keegi meesterahvas. See ongi Olle. Olle nimetab tütarlast Bellaks. Viimane tuletab Ollele meelde, et ta külalist liiga kaua kinni ei peaks, kuna too peab veel lõunasöögile jõudma. Bella lahkub ja Jutustaja jääb Ollega kahekesi. Ta märkab Olle põlenud käsi ja need meenutavad talle kedagi, ent ta ei tea täpselt keda. Üldse on kogu Olle oleks Jutustajale kuidagi tuttavlik. Haige vastas seinal on suur merekaart Stockholmi saarestikuga. Olle räägib Jutustajale ühest nimeta saarest kaardil, millele ta on juurde mõelnud oma loo. Ta räägib, et saarel