..] on käsk. [...] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu." Felix Somló: ,,Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus."
[…] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu.“ Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause
t kindlas kõneviisis esitatud 5 normilaused. Refereerime: kuna õigusnormi eeskirjas sisaldub tavaliselt käsk või keeld, siis eeldaks eeskiri justkui selle andjat, teatavaks tegijat; aga - õigusnormis puudub selline käsuandja (normi eeskiri on ju kohustus!). Riik ei olevat käsuandja - temagi olevat õigusnormide toode (tulenevalt ei ole ka seaduseandja käsitatav sellise käsuandjana). Selliste mõiste sisustamise raskuste tõttu on Karl Olivecrona nimetanud õigusnorme 6 käsusuhetest vabadeks imperatiivideks. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 v.t loengumapi II osa.Õigus. Kirjandus: Aarnio, 1; Narits, 54 2 v.t loengumapi II osa.Õigus. Kirjandus: Makkonen, 122 3 v.t loengumapi II osa.Õigus. Kirjandus: Aarnio, 1, lk 58 4 op. cit. 5 v
annaabi.ee 
