Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel
klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel. Mead, Margaret - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud. Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika vallas.
28 HARDBOP Hard bop- ( ka revival- bop, neo- bop, modern- bop) tegemist 40ndate aastate bebopi taassünniga, vastukaaluna cool jazzile, mis osade jazzmuusikute arvates oli liiga intellektuaalne, akadeemiline ja liigselt euroopaliku orientatsiooniga. Viiekümnendate aastate algul näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. Sellele viitasid mõned tendentsid cool jazzis. See aga ei meeldinud tulevase uues stiili loojatele/viljelejatele, kes pidasid oliliseks siiski oma päritolu(aafrika, gospel, blues...) Mustad tahtsid minna tagasi oma juurte juurde. Kuna ka juurteks on blues ja gospel, siis see annab jõudu nii HardBop'I arenemiseks kui ka uute stiilide nagu Rhythm & Blues, Funky ja Soul muusika. Enamus Hardbop'I mängivad muuskud elasid NewYork'is, kuid ei olnud seal sündinud. Koliti tihti Detroitist ja Philadelphiast NY'i. Hardbopi mängijaid iseloomustas
vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1). Tegelikult kujuneb tema väärtus terve rea elementide kogutoimena ja on küllalt hästi määratav, kas mõõtmise või arvutuse teel. Teiseks oliliseks parameetriks on väljundtakistus, mis on kujuteldava väljundpinge generaatori sisetakistus ta on küllalt hästi määratav mõõtmisega, sest kui mõõta väljundvoolu ja pinget väljundisse ühendatud erinevate koormustakistuste korral, siis on väljundtakistuse väärtus kergesti leitav. Kui näiteks vähendada koormus takistust, mille toimel suureneb väljundvool, siis suureneb ka sisemine pinge lang U ja väheneb väljund pinge. Tekkinud pinge ja voolu muutuste alusel