ahela piirkonda. Mutatsioone põhjustavad ka mitmesugused keskkonnas levivad kemikaalid ja kiirgus. Statistika näitab, et meie planeedil sureb neljast inimesest üks mingit liiki vähki. Enamiku vähivormide põhjuseks on muutused geenides, mille tagajärjel normaalne rakk haiguslikuks moondub. Vähiohtu võivad suurendada päikese ultraviolettkiirgus ja suitsetamine. (Brookes, 2002) Igasugused muutused korralikult toimiva geenikoogumi töös on enamasti kahjulikud, ent mõningates olikordades võivad kõrvalekalded osutuda hoopiski kasulikuks või isegi arengut hoogustavaks. Pärilikud erinevused inimeste ja kõikide teiste elusolendite vahel on sündinud kunagi minevikus aset leidnud mutatsioonide tagajärjel. Muutlikkuseta poleks evolutsiooni!. (Brookes, 2002) Pärilikud haigused on haigused, mis juhtuvad geenimutatsioonidest :seega tulenevad nad rakus toimunud muutustest, mitte aga mingitest välistest faktoritest nagu bakteriaalsed ja viirusnakkused
tagajärjed. See aga on pingutav ja nõuab julgust, ent ka toetust, mis eeldab asjade arutamist ja kokkuleppeid lastega. Kes talub ainult lähedust ja väldib kokkupõrkeid, on võimetu eralduma ja iseseisvuma. Piiride seadmine tähendab lapsi ,,ligi lasta", samuti neist ,,lahti lasta" ning julgustada neid toime tulema. See protsess ei kulge kriimude ja valuteda. Kes tahab lapsi tõelisuses eest kaitsta, kasvatab nad enamasti saamatuiks. Raskused piiride määramisega tekivad olikordades, kus lapsed asendavad partnerit, kus nad on muudetud tunnete kaisukaruks, kus nad kannatavad selle all, et peavad olema elu mõtteks või tundetusse perekliimasse tundeid ja õhkkonda looma, või kus lapsi kurjasti kasutatakse vanemate hariduse-ja karjääriunistuste tagantjärele- elluviiatena (Rogge 2002: 32-33). 6 2. Piiridest ja vastastikusest austusest Mitmed raskused laste kasvatamisel põhinevad puudulikul piiride määramisel
Poliitika mida nim Jaga ja valitse – divide et impera. Otstarbekas, kohalike olude mõistmine ja pani ka teadlikult liitlased erienvatesse suhetesse roomlaste suhtes, pärssis liitlaste võimalusi roomlaste vastu üles tõutsa , võimaldas neil liitlasi kontrollida. Liitlased oild siseasjades autonoomsed, kehtisid oma sisekorras, rooma ei seganud ennast liitlaste siseasjadesse, romlaste sümpaatiad oli selgelt aristokraatlikud, kriitilistes olikordades, kaldusid toetama aristokraatlike ringkondi demokraatlike vastu. Liitlaste põhikohustus, olla poliitiliest lojaalne ja anda oma sõjavägi roomlaste kohustusse. Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks. Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda
annaabi.ee 
