uue vastu.Võrdlevaid hinna pakkumisi ei võetud, inventaari puhul oli oluline kvaliteet ja kallis kaubamärk.Oma töötajad koondati ning hakati sisse ostma teenust. (transport,remonditeenus,tehase katlamaja müüdi maha ning osteti teenust sisse).Üüriti Tallinnasse kallisse rajooni, kalli üüri hinnaga kontoriruumid, mis sisustati kalli inventaariga ning tehti kallis remont. Finantsjuht on olnud juba pikka aega selles ettevõttes tööl.Ta tunneb ennast vana olijana ja on samas ka väga kokkuhoidliku mõtlemisega.Finantsjuht suhtub töösse, selles ettevõttes isiklikult kuna ta on seal tööl olnud algus aastatest saadik. Olukorra hindamine Seoses uue tegevjuhi tulekuga on väärtushinnangud ettevõttes kardinaalselt muutunud.Kui varem oli juhtkonnale oluline töötajad ja kokkuhoid, siis uue tegevjuhi esmane eesmärk oli eneseteostus ja ettevõtte väline "fassaad". Peamine probleem seisneb selles, et tegevjuhil ja finantsjuhil on erinevad arusaamad
raskused ületada. Nõustamisoskused hariduses Idee sai alguse usuõpetusest Õpetaja ei pea olema nõustaja, vaid õpetaja oskaks olla õpilasega nõustamissuhtes – omaks nõustamisoskusi. Õpetaja on aine andja rollis-- õpetaja nõustaja rollis-- põhiline erinevus on konfedentsiaalsuses ja usaldussuhetes. Õpetaja kasutab teadlikult oskusi ja teadmisi, mis seonduvad nõustamisega, kuid tema professionaalne roll jääb muutumatuks, kusjuures nooruk tajub teda primaarses rollis olijana, mitte nõustajana. Hea õpetaja on alati nõustaja. Aga vastupidi? Hea spetsialist võiks tekkida tõrge, et spetsialisti juurde minne on tõrge seotud sellega, et see spetsialist unustab ära Empaatia, ehtsus(ehk eksperdi fasaadist loobumine)Nende ukse taga on saba. Nõustaja rolli on raske õpetajal võtta. Laste ja noorukite nõustamise erinevus Noorukid on peredesr vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega
Lapsele on kõige solvavam väljanaermine, alavääristamine see on keelatud. Lubamatu on kasvataja taktitu käitumine ja pidev negatiivne kriitika. 7. Iga laps on omaette isiksus, teda tuleb austada. 8. Nii palju kui võimalik, lähene lastele individuaalselt, arvestades nende indivi- duaalseid iseärasusi, temperamenti jne. 9. Arvesta laste ealiste iseärasustega: kainik, noorem kooliiga, vanem kooliiga. 10. Jälgi, et keegi ei tunneks ennast tõrjutuna, ebasoosingus olijana. 120 LASTE TUNNUSJOONED VANUSE- FÜÜSILINE VAIMNE JA SOTS. SOOVITUSED GRUPP TUNNUS ISELOOM 5-7 a Äärmiselt Küsivad lõpmatult Vajalikud jõulised aktiivsed, palju ja otsivad üritused, kus peamine rõhk on täiskasvanute kasutatakse käsi ja energial ja heakskiitu. Asetavad jalgu. Hoiduda
annaabi.ee 
