elevantide selts ilmus Vara-Eotseenis.Vanim perekond Moeritherium, kes on hästi tuntud tänu fossiilidele, oli suur loom, umbes 3 meetrit pikk, tal olid algelised kihvad ja lühike nina, kuid vähearenenud keha. Närilised, kes tekkisid Paleotseenis, jätkasid oma arengut, nende edu oli saavutatud tänu arhailisele mutituberkulaatidele, kes olid spetsialiseerunud seemnete ja pähklite närimisele. Närilised mitmekesistusid Eotseeni keskel, multituberkulaatide hulk aga vähenes ja nad surid Oligotseenis välja. Paleotseenis ilmusid kiskjad, kelle saagiks olid rohusööjad. Need olid välimuselt koerasarnaseid mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad, kellel olid tohutud küüniselised jalgad ja suured nokad. Diatrüümad surid välja Eotseeni lõpus. Koletud diatrüümad ei olnud Eotseeni ainukesed linnud. Lendavate lindude mitmekesisus tol ajal oli palju väiksem kui tänapäeval. Enamus linde olid rannalinnud, kes kahlasid madalas vees, siis kui nad ei lennanud
tenrekid, torukoonulised ja toruhambulised? Mis andmete alusel selline ühendus on leitud? Nad kõik kuuluvad pärisimetajate suurüksusesse, mis on kokku pandud molekulaarandmete põhjal 2001. aastal. 17. Milliseid ühiseid jooni võib leida imetajaliikide tekkedünaamikas Kainosoikumis? Kainosoikumi alguses valitsesid kabjalised, aga Oligotseenist alates suurenes hulgaliselt erinevate sõraliste hulk. Kui Eotseenis-Oligotseenis oli kabjaliste mitmekesisus suhteliselt suur, siis tänapäeval on järel hobused, taapirid ja ninasarvikud. See-eest sõraliste suund alles sai hoo sisse Oligitseenis. Märgatava eelise on sõralistele andnud efektiivne seedesüsteem ja mäletsemisvõime (eeskätt veistel, hirvedel ja kaamelitel). Kainosoikumi päris alguses Paleotseenis uusi imetajate rühmi pole palju. Seevastu aga Eotseeni alguses, on teada fossiile enamikest tänapäeval eksisteerivatest imetajaseltsidest.
Paljud moodsad kõrgemad taksonid arenesid väja aga alles hiljemini ja seega sattusid vaid PA’sse. Samas LA läks oma, erakordselt huvitavat rada. Arenes väjlja mõõkhambuline kukkurkiskja (joon), armadrillide hiigelvorme ülitugeva kilvbiga ja koguni näriline ca ninasarviku mõõtmetega näriline, hiiglaslikud laiskelejate sugulased jne. Jupiti (üle meresaarte ?) siiseränne (vahetus) algas juba varases Oligotseenis, kuid just 3 MAT, seoses Panama sulgumisega, muutus see massiliseks: Great American Interchange . Miskipärast on arvatud, et PM on enam koloniseerinud Lõunat, kui vastupidi. Liikide arvukuse mõttes on see ka õige, kuid kui vaadata suhtelisi arve, siis on mõlemapoolne liikumine üle Panama olnud pea võrdne - ca 10% sel ajal olnud liikidest. Praegu, 3 MA hiljem, on ca 50% LA imetajatest migrandid Past ja Pas on <20% imetajatest pärit LAst. Jääb küsida, miks olid PA imetajad "edukamad"
annaabi.ee 
