Krüptomonaadid Rhodomonas, Leitud laias toiteainete Taluvad muutlikku Laia ökoloogilise levikuga Cryptomonas vahekorras mineralisatsiooni Krüsofüüdid Ochromonas Tüüpilised dominandid Suvel madalatel Levinud põhjapoolsetes (oligotroofses) oligotroofsetes järvedes temperatuuridel, eelistavad oligotroofsetes järvedes Dinobryon (meso- ja neutraalset-happelist järve Samuti leitud mägedes, eutroofses) arktilistes ja troopilistes järvedes
Maastik - on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Maavara - on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Masindegradatsioon - mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Mesotroofne - ehk kesktoiteline järv on järv, kus taimetoitainete hulk on suurem kui oligotroofses järvetüübis ja väiksem kui eutroofses järves. Modelleerimine - on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod. Monitooring e. seire - on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul. Kõige sagedamini peetakse "seire" all silmas loodusseiret või sellele lähedast keskkonnaseiret Mutageen - on mutatsioone esilekutsuv tegur
ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Sphaerotilus natans S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid ja viburitega goniidid. Tuped aitavad kinnituda pinnale ja neid baktereid võib sageli leida just voolavas vees kinnitununa pindadele. See aitab oligotroofses keskkonnas ellu jääda. Tuped kaitsevad ka algloomade eest. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Niitjad bakterid Niitjas limatupega rauabakter Leptothrix oksüdeerib rauda ja Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe sadestab seda niidi pinnal olevasse tuppe välja Leptothrix. Limatupega niitjad bakterid, kelle
mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine
Kui orgaaniline aine hakkab lagunema ja orgaanilise aine respiratsiooni korral vabaneb teisi lämmastiku liike. Vabaneb ka aminohappeid, mis on primaarproduktsiooni jaoks lämmastiku allikaks. Mittenitraalsel lämmastikul põhinevat produktsiooni nimetatakse taaskasutusproduktsiooniks. Uue produktsiooni ehk nitaadil põhineva produktsiooni kogutoodangu ja taaskasutusproduktsiooni jagatist nimetatakse f-suhteks. F- suhte keskmine väärtus on 0,3-0,5. Oligotroofses keskkonnas on see alla 0,1. Piirkondades, kus toitaineid on palju (apvelling) on f-suhe kuni 0,8. F-suhte pöördarv näitab mitu ringkäiku on element aasta jooksul looduses teinud. Näiteks kui f-suhe on 0,3 siis keskmine lämmastiku aatom teeb aastas 3 ringkäiku. Fosfor Limiteerib fütoplanktoni ja muude veetaimede kasvu magevees (järv, jõgi jne). Esineb vees mitmel kujul (HPO4, PO4, H2PO4). Kui vee pH on 8 ja temperatuur 20oC, siis annab HPO4 97% vabadest ioonidest. Enam
sinivetikad. 49 SÜMBIOOSI ILMING – SEENJUUR EHK MÜKORIISA Sümbioos taimejuure ja seene vahel. Vaid tänu sellele sai elu väljuda ookeanist ja asuda maismaale. Maismaa oli enne seda paljas, kalju, mulda polnud. Senini olid taimed olnud vaid rohevetikad. Rohevetikad olid esimesed taimed, kes maale said. 1. Seened transportisid fosforit ja lämmastikku kaugelt üsna oligotroofses, ehk toitainetevaeses vees elavale vetikale, kes sai tänu sellele paremini fotosünteesida. 2. Rohevetikad kolisid vaikselt vest välja kaljule, seenjuured olid vees. Sealt said taimed lisavett ja lisatoitaineid. Sai alguse maapealne fotosüntees. 3. Tasapisi hakkas tekkima muld ja tekkis seenjuur mulla all. Seenjuur iseloomustab 92% taimeliikidest Mükoriisa liigid: 1. ENDOMÜKORIISA Esimesed mükoriisad.
annaabi.ee 
