Demokraadid nõuavad vabadust ja võrdsust. Nad võtavad oligarhidelt raha ära ja jagavad võrdselt laiali, olenematta sellest kui palju keegi tööd teinud on. Inimesed hakkavad oma võrdsusega teisi lämmatama, sest inimesed pole füüsiliselt ega vaimselt võrdsed. Võrdsus inimeste vahel kaob ja tekivad demagoogid ehk rahvajuhid. Tegelikult aga rahvamanipulaatorid. Hakatakse süüdistama kõiki teisi, aga mitte end ega demokraatiat. Peamiselt süüdistatakse oligarhe. Kerkib esile 1demagoog, kes on suutnud kõige rohkem rahavast enda ümber koondada. Temast saab türann. Ta on ainuvalitseja ja teda kontrollivad tema ihad, mitte vastupidi. Rahvaolukord pole hea. 3.Platoni poliitiline õpetus. ............................................................................................ Platoni poliitilise õpetuse eesmärk oli et ühiskond oleks poliitiliselt õnnelik. Et inimene tunneks end vajalikuna
teostada kigil koos riigitri kljes rippuda ei ole vimalik ega huvitavgi. Seetttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks vimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased prinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta sdistab endisi oligarhe vandenude sepitsemises demokraatliku vimu vastu ning toob nad selle rnga sdistusega kohtu ette. Seal mistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu
teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi. Seetõttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja rahva heaks võimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased pärinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tõttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta süüdistab endisi oligarhe vandenõude sepitsemises demokraatliku võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt süüdi ning karistuseks hukatakse või pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge kõrvaldada ja võtavad ette atentaadikatseid nende vastu