sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate silmade ees, kusjuures iga üksik moment on tajutav olevikuna. Mineviku sündmuste teatavaks tegemine on võimalik ainult peategelase jutustuste kaudu. 3. Keskustus ja tihedus Kuigi draamateos esitleb olevikulist sündmust, ei ole mõeldav, et see laval võiks sündida samas tempos kui tegelikkuses. Näiteks, mõni tegevus, mis kujuneb viie aasta kestel on draamateoses surutud viide vaatusesse ja vaataja elab selle läbi kolme tunniga. Draamakirjanik teeb seetõttu valiku: kõik mitteoluline jääb välja; ta valib need sündmused, millel on oluline tähtsus. See keskustus nõuab ka tihedust. Et võitluste käik on koondatud
minevikku. Antiikmütoloogia legendi järgi haavas Kronos sirbiga oma magavat isa Uranost. Tükike jumalatesoo esiisa ihust, mille tagajärjel polnud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli maalil ,,Venuse sünd" on olevikulised märgid näiteks see, et kõik figuurid hõljuvad ja liiguvad, otsekui sidudes selle läbi olevikulist hetke tulevikuga. On tähelepandav, et renessansiaja kunstnikud otsisid harmooniat vastandite vahel, sellepärast sulatasid nad ühte näosse lapselohuga lõua, tütarlapse süütud huuled, naise silmad ja vanainimese lauba. Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Teine väga tuntud maal Botticellil on ,,Kevad" ("Primavera"). ,,Kevad" kujutab Venust suurepärase parkmaastiku foonil. Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat,
saama sellest, et ei ole oluline pojekt vaid protsess. Minu jaoks on põhineb üks lavastuse peaideedest sellel, kuidas Indrek muutus. Miks? Lavastus ise on läbi ja lõhki täis viiteid protsessi armastusele. Isegi Mats Traat, kes on „Minge üles mägedele“ (mida saab siinkohal seostada hästi lavastuse pealkirjaga) autor, kus jutustatakse Palanumäest, on oma sõnavõttudes teose kohta visanund sisse paljugi olevikulist: „/…/Aastatega, kui olin kirjutanud lühemaid romaane, seda kogemust mõnevõrra ka tuli. See, kuidas kujutada inimest. Sest sündmused sündmusteks ja elulood elulugudeks. Aga põhiobjekt on ikkagi inimene. Seda tuleb rõhutada. Sellest tahetakse tänapäeval mööda vaadata. Keskendutakse asjadele, Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum
" Positiivne: "Ma olen ennast ettekandeks hästi ette valmistanud. Ma tean, mida ma tahan öelda, ning ma jagan rõõmuga teistega oma teadmisi. Kõik teised tunnevad huvi selle vastu, mis mul öelda on." (Positiivne mõtlemine aitab juhul, kui ka ettekanne on hästi ette valmistatud) (Peiffer 1997: 19-20). On mõned reeglid, mida silmas pidada, et vormida uusi, positiivseid mõtteid: · Hoidu negatiivsest sõnastusest; · Kasuta olevikulist ajavormi. (Tundes ennast kindlana praegu); · Korda oma positiivseid mõtteid; · Alusta täna (Peiffer 1997: 21). 2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida On ilmunud teaduslikke tõestusmaterjale, et muretsemine, kahetsus, viha, frustratsioon, kadedus ja vihkamine on kõik tunded, mis soodustavad haigusi. Nad annavad kehale lisakoormuse, mis kasutab ära energia, mis on omakorda vajalik immuunsüsteemi tervena hoidmiseks.
annaabi.ee 
