41. Turu-uurimise esmaseks meetodiks on a) Internet b) Raamatud c) Küsitlus d) Statistika 42. Arvuti on hea näide a) Eritootest b) Esmatarbetootest c) Valiktootest d) Võõrtootest 43. Bartertehingule on iseäralik, et a) Kaupa vahetatakse raha vastu b) Kaupa vahetatakse kauba vastu c) Kaupa saadakse tasuta ilma igasuguse vahetuseta 44. Toodete hinnakujunduses tugineb pakkumishinna meetod konkurentide... a) Tegelikele hindadele b) Oletatavatele hindadele c) Kesmisele hinnale 45. Turustus on a) Laiem mõiste kui turundus b) Kitsam mõiste kui turundus c) Turundus ja turustus on sünonüümid' 46. Peibutushinna all mõistetakse turunduses a) Toote omahinna lähedal olevaid hindu - värbamishind b) Lühiajaliselt alandatud hindu need on ergutushinnad! c) Eriti madalaid hindu rahva poodi meelitamiseks 47. Valsi mudelis on vaatluse all a) Väärtuste ja elulaadi tüpoloogia
Partnerisse suhtutakse kui ealt vanemasse, kellelt on üht-teist õppida - Organiseeritakse ise tegevust. Suhtutakse partnerisse kui võrdsesse. Esitatakse oma näited/ettepanekud. Samas võetakse kuulda ka partneri ettepanekuid. - Kasutatakse autoritaarset vanemlikku tooni, suunatakse ja hinnatakse kaaslase tegevust. II kompleks austuse vajadus Püütakse end eristada kaaslasest, rõhutades oma olemasolevatele või oletatavatele oskustele ja teadmistele. (mina ehitan... mina oskan... jne) Huvitutakse ka partneri tegevusest, kuid tehakse seda erapooletult ja eelarvamuslikult. Võrreldakse partnerit endaga ja otsitakse võimalusi temaga konkureerida. "võistlev jäljendamine" nt laps teeb oma asja/töö kaaslast jäljendades valmis ja teatab siis, et tema tehtu on parem/ilusam. Püütakse kehtestada teadja ja oskaja positsiooni. Ei kuulata kaaslase põhjendusi,
nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele
nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele
nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad tähelepanu tõmmata situatsioonidele, oletatavatele olukordadele, mida peavad sobimatuteks, ja üritavad mobiliseerida institutsioone midagi ette võtma. Nõudmisi esitatakse interaktsiooni vormis: üks nõuab teiselt, et teine võtaks midagi ette oletatavas olukorras. Nõudjale on nõudmise esitamisel tähtis, et teda vähemalt kuulda võetaks, kui ta ka täit rahulolu ei saavuta. Kõik need, kes mingil moel selles protsessis osalevad, aitavad kaasa sotsiaalse 1 probleemi konstrueerimisele
– sisuline tõelevastavus (sõltumata lähteteksti tõelevastavu- sest) • Keeleline korrektsus – õigekiri – morfoloogia – süntaks – vastavus muudele sihtkeele normingutele – stiil • Ühtlus – sisemine järjekindlus – vastavus etteantud sõnastikele, terminibaasidele või tõlke- mäludele – vastavus stiilijuhenditele • Vastuvõetavus – vastavus lugejate (oletatavatele) ootustele – sobivus sihtkultuuri konteksti 23.2 Teenusekvaliteet Teenusekvaliteeti kui tõlkeprotsessi omadust on palju lihtsam kvantifit- seerida ja selle kohta on olemas lausa riiklik standard EVS-EN 15038 (Standardikeskus 2007). Standardi järgi koosneb teenusekvaliteet lühidalt järgmistest aspektidest. • Põhinõuded – juhtimine – töötajate kvalifikatsioon – töötajate enesetäiendamine – tehnilised ressursid
annaabi.ee 
