Töö käik: Alustasime katset nii, et lasime kolme erinevasse anumasse 350 milliliitrit 30'C vett, mõõtsime, et igas anumas oleks sama temperatuuriga vesi. Roosid on hoolduse kohapealt vähenõudlikud, kuid ei talu külma ning seepärast kasutasimegi leiget vett. Seejärel lisasime nendesse anumatesse toiduvärvi, igasse ühte erineva koguse värvi: punast ja sinist ning kolmandasse panime kaks värvi kokku, et saada lilla. Punast toiduvärvi panime 10 tilka, sinist 15 ja oletatavasse lillasse panime 20 tilka. Roosidel lõikasime ära varred, et need oleks lühemad ja mahuks topsidesse ära. Panime varrega allapoole roosid toiduvärviga lisatud anumatesse. Anumad transportisime aknalauale ning 24h hiljem läksime tulemust vaatama. Tulemus: Roosid olid endiselt valged kaugelt vaadates, aga lähivaates olid õite servad tõmbunud, kas punaseks või siniseks. Õielehed ei olnud enam nii valged kui olid katse alguses, vaid olid läinud
Loomulik areng e „natural history model“. Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad
Loomulik areng e ,,natural history model". Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend ,,oletatav olukord" tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad
Loomulik areng e „natural history model“. Probleem areneb läbi selgete etappide, legitimatsiooni ja tegevusplaanide. Spector ja Kitsuse (1977: 75-85) keskenduvad sotsiaalsete probleemide defineerimisel protsessile, mille käigus ühiskonna liikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Spector ja Kitsuse defineerivad sotsiaalseid probleeme indiviidi või inimeste grupi aktiivse tegutsemisena, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Väljend „oletatav olukord“ tähenduse puhul rõhutavad nad, et iga nõudmine või kaebus viitab olukorrale, mis väidetavalt eksisteerib, mitte mille eksisteerimist nad sotsioloogidena tõestada või tunnistada tahavad. Samuti jätavad nad kõrvale küsimuse, kas nõudmised on tõesed või valed, ja keskenduvad nõudmiste esitamise protsessile (Spector & Kitsuse 1977: 75-85). Sotsiaalseid probleeme konstrueerivad ühiskonna liikmed seeläbi, et püüavad
SOTSIAALNE KONSTRUKTIVISM Sotsiaalprobleem on tingimus mis on kultuuriliselt määratletud, kui problemaatiline, laialt levinud, muudetav (lahendatav) ja muutmist vajav. Sotsiaalprobleem on protsess, mille käigus ühiskonnaliikmed määratlevad ühiskonnas oletatava olukorra sotsiaalseks probleemiks. Sotsiaalprobleem kui indiviidi või inimeste grupi aktiivne tegutsemine, mis kinnitab tegutsejate kaebusi ja nõuab lugupidavat suhtumist oletatavasse olukorda. Norm, normaalsus ja väärtused Normid ehk käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat (aktsepteeritavat) käitumist, aga ka keelud ehk tabud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise; Tavad Moraalinormid Seadused Väärtused (ühiskondlikud vs isiklikud) Normaalsus Objektiivsus ja subjektiivsus Ei ole olemas üldtunnustatud sotsiaalseid norme ja väärtusi
annaabi.ee 
