sinna koe sisse sai. Biovõim / biopoliitika (vt ka arstikutse kujunemine, eugeenika, natsimeditsiin) Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises.
4. Loo mudel ole neile rollimudeliks, näita neile, kuidas nad võikisid ja peaksid käituma. Juht ei ole alati käepärast ja siis oleks hea kui töötajad teavad, kuidas käituda 5. Tähista saavutusi too töösse emotsioone, haara kaasa nii töötajate mõistus kui ka süda Motivatsiooniteooriad Motivatsioon siin: inimese valmisolek teha suuri jõupingutis teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks · Et indiviidi vajadused oleskid ühilduvad ning kooskõlas organisatsioniliste eesmärkidega. Mida rohkem ühisosa, seda tõenäolisemalt asjad sujuvad. · Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus · Sisemine motivatsion: psühholoogiline rahulolu Maslow vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajaduse-> turvalisus (katusealune, üldine heaolu)-> kuulumine (on vajadus teiste inimeste järgi, kes on mu perekond, kus ma töötan, kus ma õpin) -> tunnustus ->
Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises. Kordamisküsimused · 20. sajandil esile kerkinud vastuolud meditsiini / tervishoiu arendamisel · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt elu ja surm) · Biovõim / biopoliitika (vt ka arstikutse kujunemine, natsimeditsiin)