lapsevanematele suure tähtsusega. Sama oluline on õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. (Almann, 2000.) Kees (1991) kirjutab: “Iga inimolend on teatavasti kordumatu ja ainulaadne” ning leiab, et isikupära kujunemine sõltub paljudest teguritest: sünnipärastest eeldustest ehk pärilikkusest, keskkonnast, kasvatusest, hiljem ka enesekasvatusest. Eeltoodud tegurite koostoimest olenevadki iga inimese individuaalsed iseärasused. Need tegurid on omavahel vastastikku niivõrd põimunud, et neid ei ole võimalik üksteisest eraldada. Pärilikkust muuta ei ole võimalik, kuid õpetajad saavad sünnipäraseid eeldusi korrigeerida kasvatuse ja soodsa keskkonna abil. Elame kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus perekond oma väärtusi ümber hindab. Osades perekondades on tunda sotsiaalseid pingeid, teistes valitseb sotsiaalne tasakaalukus. Venemaa
talvitumiseks, kudemiseks või toitumiseks: põhjalähedastes veekihtides talvituvaid räimi ja kilusid püütakse traalnootade ja jääaluste nootadega; mitmeid kalaliike püütakse kudemise ajal, näiteks süvikupiirkondades kudevat turska traalnootadega, rannikuvetes kudevat kevadkuduräime seisveenootade ja mõrdadega, sügiskuduräime võrkudega. Niisiis, enamikku Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal. Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni aj traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt, muutes kalade jaotumust meres. Kalaproduktiivsuseks nimetatakse kalade hulka, mida on võimalik mingist veekogust
arengut. Liikumine mõjutav ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatuse ainekava 1.peatükk 1.6 kohaselt lasub kooli juhtkonnal ja õpetajatel vastutus õpilassõbralike ja ohutute harjutuspaikade loomise/tagamise eest nii kehalise kasvatuse tundide kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002) Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste omandamise. Kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-)treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud
Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal.Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni ja traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt, muutes kalade jaotumust meres. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest, tursk ja lõhe
annaabi.ee 
