pärast suuri kriisi just selleks, mis ta alati oli. Pühak on ajatu nagu müstik. (194) Kirg puhtaima neitsilikkuse vastu kirikul. .... hingeülendav ja jäljendamisväärne. K.aja kirik pidi salgama munkade ja preestrite kõlvatusi, sest polnud suuteline seda pahet kõrvaldama. Abieluga seotud 22-23 pattu. (209) Jean de Varennes Vaimne armastus muutub kergesti ilmalikuks armastuseks. (210) Ilu, õrnus, valge värv on olemustena ühtsed: kõik, mis on ilus, õrn, valge, peab olemuselt seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes,
endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku ning anda sellele põhjuslikku seletust, võib Platoni käsituse kohaselt pretendeerida ranges mõttes teadmise staatusele. Platon iseloomustas ideid ühtsete, paljudele üksikutele nähtustele ühiste/üldiste olemustena, seetõttu on teadmine, mis käib ideede kohta, universaalne teadmine, st. see ütleb midagi mitte pelgalt mõne üksiku asja kohta kindlal ajal ja kohas, vaid fikseerib seda, mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on tekkimatud, hävimatud ja muutumatud, nii on ka teadmine nenda kohta paratamatu teadmine, st. fikseerib asja juures midagi sellist, mis on üksnes kindlakstehtud viisil ja ei saa olla teisiti. Kui
· Neid pole võimalik subtsantsidena sünnitada ega prestabiliseeritud harmooniat kirjeldab ta hinge ja hävitada. keha suhte kirjeldamiseks: Selleks, et kahte kella · Nad on individuaalsed: ükski ei ole teisega sünkoniseerida, võib neid tagant järele omavahel identne. siduda, või neid ikka ja jälle omavahel · Iseseisvate olemustena on nad "akendeta". sünkoniseerida, või siis jätta nad omaenese perfektsete omaduste hooleks. Leibnitz arvestab · Monaadide tunnused vaid viimase võimalusega. · Ja siiski on nad pidevas sisemises muutumises. Neis on sisemine tung täiusele. See põhjustab · Prästabiilne harmoonia on Leibnitzi süsteemi