Allikad, kes pole harjunud intervjuudega, vastavad tüüpilisele ajakirjanikule. Öelda, et ajakirjanik vaba tema abi. Reporter peab ego maha suruma. Olema avatud uutele ideedele, teada allika arvamusi. Anda allikale aega, et mõtteid koguda. Vältida vaidlemist ja targutamist. Mitte eeldada või oletada, vaid küsida küsimusi. Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada. Pikema loo puhul palju vaatlusmärkmeid. Suurendada detailidega uudise inimkesksust ja mõjukust, panna lugeja tundma, et ta oli koha peal. Märkmete tegemine Kirjutada kiiresti. Kasutada sõnade lühendamise viisi. Kasutatakse ka diktofoni. Diktofoni kasutamine. Kirjutada ülesse võtmemomente, aga detailid jm jääb lindile. Diktofoni kastusel on puuduseid ja eeliseid: Saab allikaga silmsidet ja juhtida intervjuud nagu vestlust.
ja kui on oluline sündmus, siis peab alati vanuse esitama – kasvõi kaudselt. • Elukoht. Elukoht võib palju öelda. Oluline on anda piisavalt infot ja mitte sekkuda privaatsfääri. • Amet, elukutse, valitav koht. Töö annab palju infot ja töökohal on oma imago. Tuleb kontrollida alati, kas inimene on oma ametil. • Inimese füüsilised omadused. Tavaliselt kõvades uudistes ebaolulised. Kasutatakse tavaliselt portreedes ja olemuslugudes. Olulised on vahel kuritegude ja õnnetuste puhul. • Rahvuslik päritolu, rass, usutunnistus. Väga harva olulised. Rahvus, usutunnistus vms tuleb esitada siis, kui see on asjassepuutuv ja seda peaks näitama loos. • Inimesega seotud sündmused. Võib identifitseerida sellega, mida on korda saadetud või millistes sündmustes osalenud. Tavaliselt tõstab see autoriteeti. • Vanemad, perekond, suguvõsa
Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse otsesteks ja edasilükatuteks. Otsese leadi puhul on resümee avalõiguks, edasilükatu puhul kusagil tagapool. Kõvades uudistes kasutatakse selle järgi alati otsest leadi. Edasilükatud leadi kasutatakse pehmetes uudistes ja nt kõvades lugudes – jätkulood.
annaabi.ee 
