saaksin. Üleüldse ei tee miski minu jaoks millegi imeks tunnistamist raskemaks, kui ajaline kaugus. Ükskõik millise imetaolise sündmuse reaalajas tajumine on märksa ehedam, kui lood imedest, mis minu jaoks paiknevad aegade hämaruses, mil teadusel polnud võimalik oma sõna sekka öelda. Loodusimesid suudab teadus aina enam ratsionaliseerida- kasvõi läbi avastuste raskusjõu tavaomadustest kõrvale kaldumise kohta mõnedes maakera punktides. Maailmaimede tekkest, ajaloost ja olemusestki saame aina enam läbi teaduse aimu. Just seepärast annabki usulistele imedele imedena enam kaalu see " olematus" ,teadmine, et teadus ei suuda kunagi ( vähemasti mitte niipea) nende olemust uskujate jaoks ümber lükata.
● Vaimsed inimesed - mõistlikkust Õnne üldise olemuse seisukohalt peab tõe päästmise huvides kõik isikliku kõrvale jätma — eriti kui me oleme filosoofid - kõlbelisus nõuab tõe austamist. Hüve mõistet määratletakse nii selle suhtes, mis ta on, selle suhtes, milline on ja ka mille jaoks ta on. See, mis ta iseeneses on, seega olemus, eelneb loomu poolest millegi jaoks olemisele. „Kuna hüvest räägitakse sama paljudes tähendustes nagu olemusestki (seda määratletakse ju selle suhtes, mis ta on, nagu jumala või mõistuse puhul, ja selle suhtes, milline ta on, nagu loomutäiuse puhul, ja hulga suhtes, nagu mõõdukuse puhul, ja millegi jaoks olemise suhtes, nagu kasulikkuse puhul, ja aja suhtes, nagu õigeaegsuses, ja koha suhtes, nagu olemisviisis, ja muu sarnase suhtes). On ilmne, et hüve ei saa olla mingi üldine tervik ega ka üksik, sest temast ei saa rääkida kõikide kategooriate, vaid ainult ühe üksiku puhul.“
Lapse väärkohtlemisest on hakatud rääkima alates 1962.aastast, kui dr. C.H. Kempe ja tema kolleegid tõid avalikkuse ette termini "battered child syndrome", mis pani aluse väärkoheldud laste riiklikule kaitsmise ja abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena. Vägivald sisaldab eneses alati ohtu inimese tervisele ja selle tõttu olen antud töös lähtunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt rakendatud tervise definitsioonist, mille kohaselt tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Sellest tulenevalt on väärkohtlemisest rääkides õige kasutada järgmist definitsiooni.
annaabi.ee 
