), kes on antud töökohal alaesindatud. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Negatiivne vabadus – vabadust sundustest ja piirangutest (kodaniku vabadus riiklikest piirangutest). Liberalistid: indiviidil on teatud vabadusi, mida riik piirata ei tohi. Positiivne vabadus – vabadus millekski, mitte vabadus millestki. Näiteks vabadus realiseerida oma potentsiaali. Ontoloogia- ehk olemisõpetus, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? KÜSIMUSED: Mis on filosoofias kehtivus? - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel. Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada, sest kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest. Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi. Milles seisned ontoloogiline jumala tõestus? - Jumala olemasolu tuleneb paratamatult Jumala
MARTIN HEIDEGGER (1889-1976) Sündis Badenis Messkirchi linnas.Isa oli kaohaliku kaoliku kiriku köster. Vaesed. Usklikud. Õppis Freiburgi ülikoolis teoloogiat (katkestas) ja filosoofiat, pärastpoole matet, ajalugu, loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist olemisest; aeg pmn tähtsusega. Ütleb, et teadlased on rehkendavad mõtlejad, mitte küsivad, kes aletheia (a varjamatus, letheia loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein olemine 2) Bewusstsein teadvus 3) Dasein siin olemine, kohal olemine, INIMLIK OLEMINE.
Problematic Situations, and Quasi-Theories”, Am. Soc. Review 39, June, 367-374) ütlevad, et ei ole nii et kõigepealt on probleem ja siis lahendus. Vaid nii, et kõigepealt on nn. kvaasiteooria mis pakub lahendust, ja siis alles saab problemaatiline olukord defineeritud sotsiaalse probleemina 35. Epistemoloogia eht teadmisteooria tegeleb inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist 36. Ontoloogia ehk olemisõpetus tegeleb oleva ja olemisega ning olemisviisidega. Froidi ontoloogia põhiküsimusteks olid tung ja teadvus, Platoni ontoloogia küsimusteks aga ideed. 37. Meetod ja metodoloogia. Meetod on on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Nii näiteks on olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks: õppemetoodika jne. Metodoloogia on filosoofiline õpetust printsiipide süsteemist, mille kohaselt tegutsedes oleks väljavaateid usaldatavate tulemusteni jõudmiseks. 38
Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne. Platon väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede
annaabi.ee 
